Riigikogu põhiseaduskomisjoni arutab täna sotsiaaldemokraatide algatatud presidendi valimise seaduse muudatusi, mille eesmärgiks hoida ära kohtadelt pärit valijameeste arvu vähenemine valimiskogus.

„Meie soov on taastada senine presidendi valimise kord ning anda linnade ja valdade esindajatele riigipea valimisel suurem sõnaõigus. Kui president ei osutu riigikogus valituks, kutsutakse suve lõpus kokku riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu. Viimane haldusreform jättis Eesti kaardile 79 omavalitsust, mis kärpis kaks korda valijameeste ridu. Sotsiaaldemokraatide eelnõu näeb aga ette, et omavalitsustest tuleb presidenti valima 107 asemel 232 valijameest, “ selgitas põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Sellise lahenduse korral saab valimiskogu Läänemetsa sõnul olema laiapõhjalisem ja vähem parlamendiparteide nägu. „Sinna pääseks rohkem opositsiooni ja valmisliitude esindajaid, mis on minu hinnangul selgelt demokraatlikum presidendi selgitamise viis,“ lisas Läänemets.

Ettepaneku järgi saaks enamik Eesti omavalitsusi valimiskogus juurde 1- 2 esindajat. Nii suureneks Hiiumaa, Türi ja Võru valijameeste arv kahe võrra. Saaremaa ja Pärnu linna esindajate arv kasvaks kolme ning Tallinna esindajate arv 15 inimese võrra, tõi Läänemets näiteid.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu säilitab 2016. aastal valimiskogus kehtinud vahekorra riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel. Koos 101 riigikogu saadikuga oleks valimiskogu kokku 333-liikmeline.