Olen saanud viimased pool aastat Eesti ja Järvamaa arenguid vaadata uue nurga alt. Riigikokku minnes võtsin kaasa meie maakonna proovikivid ning olen kohtumistelt ja parlamendi komisjonide infotulvast püüdnud noppida Järvamaale olulisi lahenduskilde, mis võiksid meie elanike vähenemisele pidurit tõmmata.
Elu ja arenguid Järvamaal oleme harjunud seni vaatama liiga palju ainult ühe nurga alt. Pingutame teede ja tänavatega, uute koolimajade ja laste paremate mänguväljakutega. Nuputame atraktsioone turistidele, muretseme hõreda bussiliikluse pärast. Kõik see on väga oluline, sest puudutab inimeste igapäevaelu. Kõike materiaalset – silmaga nähtavat, käega katsutavat – on lihtsam mõista ja sellega on lihtsam tegeleda.
Kui vaatame veel laiemalt, kõigi murede ja rõõmude sügavusse, siis jagab Järvamaa suure osa Eestiga sama probleemi: sotsiaalsete sidemete ja kompetentside vähenemist. Ma ei mõtle seda, et keegi rumal oleks, vaid samamoodi nagu paremad töökohad, koonduvad ka need rohkem pealinna.
Sotsiaalsed suhted ehk sotsiaalne kapital tähendab inimestevahelisi suhteid, mida saab rakendada ühise kasu eesmärgil. Samamoodi nagu tugevad sotsiaalsed võrgustikud aitavad inimesel teha karjääri, kui ta oskab ära kasutada tuttavate ringi, kellega ta seotud on, aitavad samad suhted üht või teist asja ellu viia või piirkonda arendada.
Hea näide on Hiiumaa vald, kes eelmisel aastal sai otse riigieelarvest kolm miljonit eurot spordihoone ehituseks. Mitte ainult hea jutt, vaid lai suhtevõrgustik kõigil tasanditel töötas valitsuse veenmise nimel, et just see spordihoone on riigile regionaalselt oluline.
Väätsa põhikooli kiire areng on teatud mõttes põhinenud neilsamadel sotsiaalsetel suhetel. Näiteks minul endise üliõpilasesindajana polnud probleemi helistada mõnda Eesti ülikooli kas juhtkonnale või õppejõule ja saada kiirelt jutule, sest mul olid need tutvused. Või koolidirektoril ei olnud raske helistada mõnele Eesti IT-eksperdile ja rakendada nende teadmine kooli hüvanguks, sest ta tundis neid inimesi oma varasemast tööst.
Kompetents tähendab teadmiste olemasolu ja võimekust neid teadmisi meie parema elu hüvanguks kasutada. Ehk kas Järvamaal on eksperte ja kas nad aitavad valla, linna või maakonna elujärje paranemisele kaasa või rakendavad end palju kitsamalt kuskil mujal.
Näiteks on lubanud Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen investeerida järgmisest eelarvest kolm triljonit eurot kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Nii suur raha jõuab igasse eluvaldkonda – transporti, ehitusse, haridusse. Kindlasti on võimalik selle raha eest teha palju riikidevahelisi koostööprojekte, mida tuleks otse Euroopa Komisjonilt taotleda.
Küsigem endalt, kas Järvamaal on selliste võimaluste kasutamiseks kompetents olemas. Kas meil on üldse võimekust tunda ära neid võimalusi? Kui ütlete, et on, siis miks viimase viie aasta jooksul ainult Tallinn ja Tartu kümneid miljoneid selliselt koju tõid.
Sotsiaalsete suhete ja kompetentsi puudus vaatab vastu igalt poolt. Näiteks EASi ettevõtetele mõeldud arenguhüppe toetusi kasutatakse Harjumaal kordades rohkem kui mujal Eestis. Kodanikuühiskonna arengraha läheb tihti proportsionaalselt rohkem pealinnas paiknevatele üle Eesti tegutsevatele ühingutele. Euroopa Liidu nutika spetsialiseerumise raha suutsid küsida ainult Tallinn ja Tartu.
Probleemi äratundmine on juba pool võitu, õige analüüs võimaldab otsida ka õigeid lahendusi. Pakun välja neist mõne.
Teadlik sotsiaalsete suhete loomine. Meie valitud omavalitsusjuhid ja ametnikud peaksid kasutama võimalikult palju võimalusi osaleda konverentsidel, katseprojektides, pidama dialoogi ministeeriumite ja riigiasutustega just meile olulistes valdkondades.
Kasutama ka võimalust, et rääkida meie proovikividest, sest kunagi ei tea, kes samasuguste probleemide lahendamiseks koostööpartnerit otsib.
Koondame teadmisi ja arendame võrgustikke, mis suudaksid uusi ideid genereerida. Kunagi soovitasin riigigümnaasiumi, kutsehariduskeskuse ja ettevõtluse ühte kampusse koondada – maailma praktika näitab, et haridus ja ettevõtlus lähestikku hakkab uut väärtust looma.
Tuleviku suured rahad ja arengud toimuvad energiavaldkonnas. Minu teada Järva vald ja Paide linn opereerivad ise mõnda katlamaja. Türi vald rendib aga oma katlamajad ja trassid mugavusest välja. See tähendab, et Türil töötab paar katlakütjat, kogu energia planeerimine ja teadmine asub aga kuskil mujal. Peaksime tuleviku mõttes strateegilistes valdkondades kompetentsi kasvatamise eesmärgil muudatusi tegema.
Kutsume elama kas heade teadmiste või suure sotsiaalse võrgustikuga inimesi. Veel üks näide Türi vallast. Mõne aastaga pannakse rohkem kui miljon eurot kinni eluaseme soetamise toetusse. Täiesti huupi. Selle asemel võiks toetuse suunata inseneride, energiaekspertide, disainerite – kellegi, keda kogukond või mõni ettevõte arenguks vajab – siia elama meelitamiseks.
Sellisel juhul teame, et iga sent maksumaksja raha annab võimaluse olla soovitud teemadel edukam.
Programm «100 kõige andekamat noort Järvamaale tagasi». Mitte kõige tublimat õpilast, vaid igas valdkonnas kõige andekamat. Võib eeldada, et neil on pärast hariduse ja võib-olla ka töökogemuse omandamist kompetentsi ja täiesti kindlasti on neil kiirelt laienev sotsiaalne võrgustik. Neil on veel tugev side kodukohaga ja oma pereelu võiksid nad ka siin luua.
Eespool kirjutatut pole sama lihtne ette näidata kui uut kergliiklusteed, kuid väärtust loovad ainult inimesed – majad ja tänavad seda ei tee.
Oma heaolu parandamiseks peame kasvatama teadlikult siinsete inimeste sotsiaalset võrgustikku ja tooma Järvamaale elama neid, kelle teadmised meie heaolu kõige rohkem kasvatada võiksid. Ehk siis läbimõeldud, teadlik tegevus neil teemadel annaks Järvamaale tulevikus eelise olla edukam ja parem.