Ettepanekud valla hariduselu toetamiseks

Mul on mure, et me ei ole suutnud volikogus pidada haridusdebatti, oleme lihtsalt pidanud tegelema sellega, mida vallavalitsus ette lükkab. Õigupoolest ei ole mõne jaoks Türi volikogu istung üldse mingi debati pidamise koht, olen sellekohaseid kurje pilke taluma pidanud. Tegelikult on see väga tugev probleem ja avaldub nüüd näiteks haridusküsimustes. Volikogule söödetakse ette üksikuid otsuseid (Laupa, Käru kolmanda kooliastme sulgemine, Ühisgümnaasiumi sulgemine kui õpilaste arv alla 100 langeb jne), suurt pilti aga ei hoomata. Kui loeme valla eelarvestrateegia ja arengukava eelnõud, Innove nõudmisi ning arvestame asjaoluga, et hariduse sisuküsimustega peavad tegelema vaid direktorid, paistab sealt väga kurb pilt.

Augustis avaldab Kutsekoda järgmise OSKA uurimisraporti, seekord haridusvaldkonna tööjõu vajaduse ja tegeliku olukorra kohta. Ennustatakse väga suurt õpetajate puudust järgneva kümne aasta jooksul, sest noori on vähe peale tulemas. Seda, et koolides õpilaste arv väheneb, teame isegi. Seda, et Türi vallal jääb raha aina vähemaks, ütleb meile eelarvestrateegia. Seda, et Ühisgümnaasium tuleb sulgeda, kui õpilaste arv kukub alla 100, ütleb Innove.

Päris palju probleeme. Mis on vallavalitsuse tänane lahendus? Kui õpetajaid ja õpilasi pole – tõmbame kokku, kärbime! Kool aga on iga kogukonna arengumootor, sellisel pealiskaudsel lähenemisel on karmid tagajärjed!

Augusti volikogu istungil on arutamisel uuesti valla arengukava, seal peaks kirjas olema hariduselu suur visioon. Hetkel on aga pikk loetelu tänasest olukorrast ja mõned väga üldised eesmärgid. Kuna volikogu puhkab juulis, siis debatti ilmselt pidada pole kavas, seega, püüan algatada selle meie kõigi peades – kahe kuuga jõuab nii mõndagi idaneda.

• Haridusvaldkonna peale eraldi juhtiv tippametnik. Täna juhib ehitus- ja kommunaalvaldkonda 3 valla tippametnikku, lisaks üks asutuse juht. Haridus- ja sotsiaalvaldkonda kureerib üks inimene, samas kasutatakse ligi 70% valla eelarvest just neile tegevustele.
• Valla juhtimismudeli muutmine. Vallavalitsus ja volikogu ei taju, et nad juhivad tegelikult koole olulistes asjades rohkem kui direktorid – rahastamissüsteem, eesmärkide seadmine, kogu tegevusraamistiku loomine jne. Tänane valla juhtimismudel ei võimalda ellu kutsuda hariduselu muudatusi. Näiteks kontrollitakse kooli vastavust – kas tegeletakse muutunud õpikäsitluse rakendamisega. Kõik tegelevad, eesmärk on justkui täidetud, kuid sisusse minemata ei saadagi aru, kui erinevalt või kui pealiskaudselt keegi midagi teeb või tegemata jätab.
• Volikogu sisuteemade päev. Vähemalt aastas korra arutatakse terviklikult haridusküsimusi ja võib-olla teisi teemasid, et mõistetaks valdkonda ja vajadusi paremini.
• Lõpetame Exceli läbi juhtimise ehk vähendame õpetajate kontakttundide arvu, sest viimane on arengut piirav lähenemine. Normaalne oleks 18- 20 tundi nädalas. Selliselt jääb õpetajale tegelikult ka aega ette valmistada neid teemasid, mida töövihikus või raamatus ei ole või tegeleda ainete lõimimise ja projektõppe küsimusega. Praegu saad rohkem palka siis, kui ennast oimetuks töötad, isegi juhul, kui õpetamise kvaliteet kannatab.
• Eeldame koolidelt õppiva organisatsiooni mudeli rakendamist, suuname koolid ja juhtkonnad Innove hindamisprotsessidesse, mis toetab muudatuste juhtimist ja annab tegeliku ülevaate, mis tasemel kool on.
• Näeme ette vastavalt kooli arengukavas püstitatud eesmärkidele arendustegevuse rahastamise, suuremad võimalused õpetajate ja lastevanemate koolitamiseks.
• Tegeleme sotsiaaltöös eraldi peredega, kelle lastel on eeldus õpiraskustesse sattuda. Teatud sotsiaalsete probleemidega perede lastest ligi 90% juhtudel avalduvad õpiprobleemid koolis.
• Muudame õpilaste ja õpetajate tunnustamissüsteemi, kus praegu on esikohal olümpiaadi tulemus, mitte õpilase areng.
• Tõstame kõigis koolides IT võimekuse elementaarsele tasemele – vajalik komplekt nutiseadmeid, õpetajatel ja arvutiklassis kaasaegsed arvutid.
• Seame eesmärgiks leida teistsuguse kooli mudel, et väiksemad koolid ei kannataks suureneva õpetajate või laste arvu puudumise all. Rohkem kogukondlikku ja individuaalset lähenemist.
• Loome täiskasvanuhariduse võrgustiku, mis kasutab osaliselt olemasolevaid koole. Parandame oluliselt täiskasvanute õppimisvõimalusi ning anname sellega hääbuvatele koolidele jõudu juurde.

Paljudel muudatustel on hinnasilt küljes ja sellepärast olen pidevalt rõhutanud, et Türi valla põhiküsimus ei ole selles, kuhu raha kulutada või mida kärpida, vaid kust tulevad tulud. Me võime mõelda mida tahame, kuid tänased muudatused tööturul näitavad üsna selgelt, et arengud ettevõtluses, uued töökohad ning palgatõusud on järjest enam seotud inimeste oskuste ja teadmistega. Seega, võti vallaeelarve tulude suurenemiseks peitub ennekõike hariduses – kui kättesaadav ja kvaliteetne see on laste ja täiskasvanute jaoks.

Valla eelarvest palju tähtsamad on aga võrdsed võimalused siinkandis elada, et meil oleks järjest vähem neid, kes kipuvad Tallinna või Soome ära ja seda just töökoha pärast. Et kodulähedane kool säiliks ning saadav haridus avaks lastele võimalused ükskõik kuskohas maailmas. Et ei peaks virelema ja et rikkus ei jaotuks ebavõrdselt suurlinnade kasuks. Täpsemalt arengukavast, haridusest ja selle mõjust, kirjutan oma blogis www.vallavanem.ee

Ilmus juulikuu Türi Rahvalehes