Kas Taikse moodi on õige või vale?

Käisin mina eile õhtul Taikse rahvamajas peol. Osalt sellepärast, et mind oli sinna kutsutud väikese panuse pärast, teisalt enda suurest uudishimust, et kuidas siis seekord, sest kes Järvamaa asju teab, siis viimased poolteist aastat, on Taikse üks paremini pildis olnud külasid.

Peo nimi oli “Põranda pidu”, mitte sellepärast, et inimesed keset põrandat peo ajal kokku kogunevad, nad teevad seda alati kui bänd mängima hakkab, vaid sellepärast, et rahvamaja sai omale uue vana põranda ja palju muudki. Sellest aga mis põranda loo taga peitub ja mida tihti ei märka, ma teile rääkida tahangi.

Kõigepealt pean aga ikkagi selle põranda loo ära rääkima. Nimelt kogus Taikse Külaselts suve jooksul põranda remondiraha annetustena kokku. Täpsemalt siis 3950 eurot. Juba ainuüksi raha kogumiskampaania oli väga hästi üles ehitatud – pidevalt sai teada palju raha koos on, annetajate nimed toodi alati ära ja kui sa tõesti seda ei märganud, siis jõudsid nad sinuni kuidagiviisi ikka. Ühesõnaga raha saadi kokku, lihviti ja lakiti põrandad, värviti seinad ja laed, uued-vanad kardinad akendele ja tulemus lausa briljantselt kaunis. Proovisin ära, isegi tantsuking armastab seda põrandat.

ENNE REMONTI. Pilt: Taikse Külaselts

Taikse küla on üks nendest paljudest Eestis, keda tabas valus uudis, kui vald otsustas rahvamaja sulgeda. Õnneks ei oldud kohapeal otsusega rahul, asutati külaselts ning võeti rahvamaja endi kätesse. Mõne aastaga on tõestatud, et kohalik inimene on see kõige parem peremees – põhimõtteliselt on rahvamajal uus elu sees, seda nii sündmuste kui väljanägemise poolest. Tõesti, Taikse inimeste aktiivsus ja südamest tehtu, hakkab silma ja kõrva. Kõige paremini ja kaugemale kuuleb ja näeb, säravat, enesekindlat ja väga tugeva organiseerimisvõime (võiks öelda ka sebimisoskusega) Kristina Gudinast. Põhimõtteliselt, kui sinu omavalitsuses sellised inimesed elavad ja tegutsevad, on ikka uhke tunne küll!

PÄRAST REMONTI. Pilt: Taikse Külaselts

Ma olen ise aga mõelnud just sellisele kogukonna aktiivsuse tekkimisele. Ega see seltsi loomine ja kogu värgi käimatõmbamine just kõige valutum protsess pole ka olnud. Kui sa ühel hetkel äsja alustanud külaseltsina avastad, et aastane küttearve ulatub 10 000 euro lähedale, siis paneb pisaraid veeretama küll, kui vallavalitsusest tuleb arvamus, et leidke see raha ise. Mina vallavanemana oleks lasknud õlikatla enne välja vahetada või leppinud kokku, et vald paneb omaosaluse ja selts kirjutab projekti kuhugi, sest hoone on ju ikka valla oma. Õnneks lõpuks nii läks, kõigepealt otsustas vallavalitsus ikka kulusid katta, siis kirjutas selts projekti ja vald andis omaosaluse, kõik see pärast seda, kui inimeste närve oli pool aastat kulutatud. 

Ega siis põranda lihvimise või seina värvimise toetuseks Türi suurusel vallal raha ei ole, selline lõbu oli kunagi pigem Väätsa taolisel väikestel omavalitsusel oma valla inimesi toetada. Türil on kõik vaja jälle ise sebida ja osta. Ja õige ongi, sest kõike ei saa valla poolt kandikule asetada, kuid no.. mingi pisku mõne algatuse juurde võiks panna küll – sõnumine, et see mida teete on hea.

Taikse aktiivset seltsielu on vallavanem mitmes kohas hea sõnaga näiteks toonud, kuid kas selline kogukonna külma vette viskamine on ikka hea näide? Hea on see, et tegutsetakse. Kui aga inimesed ei oleks leidnud endas seda tahet, siis asuks selles rahvamajas võib-olla mõni puutöökoda, ei oleks ümbruskonnal ühendavat jõudu ega midagi. 

Mulle endale tundub südamelähedane loogika, et kui vald rahvamaja üleval ei suuda pidada, siis asutakse kogukonnaga mõistlikku dialoogi ning toetatakse ja võimestatakse neid, et asi käima läheks. Sest heade inimestega on juba nii- neid on vähe ja aja jooksul nad väsivad, kui aga kohe alguses neist viiliga kohe üle käia, on neid palju lühemaks ajaks toimetamas. Jah, kohe vette viskamine võib olla parim õppetund, et kiiresti ujuma õpitaks, kui aga juhtub, et ei õpi… vähemalt omavalitsus oma kogukonnaga selliseid eksperimente tegema ei peaks.

Sellised mõtted on mind saatnud juba pikka aega. Taikse rahvale aga jõudu ja ütlen ka kõigi nende nimel, kes pole seda veel jõudnud teha – olete paljudele eeskujuks ja väga tublid! Tänan teid!