POOL PÄEVA PRESIDENDIGA
Väätsa jaoks paistis tänases uduses päevas päike erakordselt eredalt, sest president Kersti Kaljulaid külastas oma Järvamaa visiidil Väätsa Põhikooli ja jalgarattamuuseumi. Õhtupoole oli omavalitsusjuhtidel võimalus presidendiga vastakuti südant puistada teemadel, mis kellelgi hingel.
Väätsa koolis tegime hoonele ringi peale ja sinna juurde seletas direktor hariduslikke väljakutseid ja tulevikuplaane. President astus sisse esimesse klassi (see oli veidi kokku lepitud) ja teise klassi (see oli spontaansus). Õpilased ennast tagasi ei hoidnud ning riigipea sai kõigile küsimustele vastused. Teises klassis tegeleti just programmeerimise loogika õppega (beebot robotid on selleks ägedad vahendid) ja uksel jõudis üks poiss arvata, et külalised ei peaks kuhugi tõttama, sest neil on veel mõned nipid näidata.
Üheksandale klassile rääkis president pikemalt ja sealt ka kaks olulist sõnumit. Esiteks, et Eesti on maailma parim koht elamiseks, koos lühida põhjendusega (me volikogu esimehega pidasime seda sõnumit just noortele väga oluliseks ja ka mõjuvaks) ja teiseks, et meie põhiseadus on hästi üles ehitatud- keegi ei saa siin riigis üksi midagi otsustada, kõike tuleb koos teha ja ühisosa otsida. Üheksandikud olid oma küsimustes algul väga arglikud (selgus pärast, et üle kümne liikmeline saatjaskond võttis veidiks piduri peale) aga mingil hetkel said ree peale (esimese küsimuse esitas president presidendile- õpilasesinduse president Vabariigi Presidendile), enamus jutuajamisest puudutas riigipea valimist, tolleaegseid mõtteid ja tundeid.
Õhtu poole toimus Türil arutelu vallavanemate, volikogu esimeeste ja linnapeaga. Proua presidendi maakonnavisiitide soov seisnes selles, et tundma õppida inimeste soove, mõtteid ja enda nägemusest rääkida. Sõnum omavalitsusjuhtidele oli kogukonnakeskne. Rääkides ühiskonnast, siis olukorras, kus ressursse terves Euroopas pole nii palju, et ka põhjamaade või siis kesk- Euroopa riigid saaksid suures heaolus ära elada ilma riigivõlga kasvatamata, on Eesti heas positsioonis. Me pole täis bürokraatiat, valitsus ja kohalik omavalitsus ei tee inimeste eest kõike ära, vaid igal külal, seltsil, vallal ja linnal on riigi toimimises oma kandev roll.
Rääkisime inimeste kaasamisest ja president peatus mõttel, et kumb on rohkem kaasamine, kas see, et antakse inimestele aastas korra võimalus otsustada mingi % eelarve üle või see kui pidevalt igas valdkonnas arutatakse, jagatakse infot, võetakse vastu kriitikat ja ka ära tehakse. Mõtlesin kohe Väätsa elule ja eks alati saab kriitikat teha, kuid päris palju külakoosolekute mõtteid oleme püüdnud ka ellu viia, et elukoht oleks rohkem seda nägu mis inimesed soovivad. Näiteks sellel aastal läheb päris paras ports varasemate külakoosolekute mõtteid töösse.
Veidi sai räägitud ka ebavõrdsusest ja sellest, et tark majandus võimaldab ilma suurema kapitalita (peamine asub kahe kõrva vahel) palju ära teha. Eks mul siiani on südamel, et see kehtib eelkõige noorte kohta, kes täna koolipingis on, kuid mida me teeme täiskasvanutega. Terve maailm liigub suunas kus palga suurus hakkab järjest rohkem sõltuma sinu IT võimekusest, kellel teadmised on, need teenivad järjest rohkem ja aja möödudes, teised järjest vähem.
Kokkuvõtvalt oli väga meeldiv. Meedia vahendusel jääb üks mulje, kohtumiselt aga täiesti teine. Eesti Vabariigi president on igati oma ameti vääriline, kiire ja terav, suudab kõiges kaasa mõelda ja mis väga oluline- oma eelmisest ametist tulenevalt tunneb enamuse Euroopa riikide toimimist, muresid ja võlusid ning oskab Eesti asetada päris adekvaatselt võrreldes teistega õigesse kohta. Jääme põnevusega Vabariigi Aastapäeva kõne ootama.