Muutused, mis meie rahakoti kallale ronivad, sunnivad aga rääkima palgast veel teises võtmes: kuidas teha nii, et tulevikus meile palka ikka üldse makstaks.

2016. aastal korraldatud «Public Predictions for the Future of Workforce Automation» küsitluse järgi eeldab kaks kolmandikku ameeriklastest, et arvuti või robot teeb 50 aasta pärast ära enamiku maailma töödest. Samadest inimestest 80 protsenti oli aga kindel, et nende töö jääb isegi 50 aasta pärast alles.

Ilmselgelt märkame kõik siin vastuolu. Mõistetakse küll ulatuslikke muutusi, kuid ei arvata, et see neid endid puudutab. Isegi kui sellises ulatuses töökohti ei kao, siis on tehisintellektil ja robotil meie tehtavale tööle oluline mõju.

 

Suure tõenäosusega ei tee paljud meist juba kümne aasta pärast oma tööd täpselt samamoodi, kui see praegu käib.

Vaadake enda ümber ringi. Järjest vähem on saekaatrites niisama käte-jalgade tööd. Paidesse loodav piimakombinaat eeldab masinate tööpõhimõtete mõistmist ja kaugel ei ole aeg, kui ka Järvamaa tehases asendatakse treipink 3D-metalliprinteriga. Isegi ühes Türi lasteaia köögis on juba praegu intelligentne ahi, millega kokk saab primitiivsel viisil kodust suhelda.

40-50aastased tööd tegevad, võib-olla isegi end kindlalt tundvad järvamaalased on kõige olulisem sihtrühm, kes peaksid töö säilitamise nimel endasse rohkem panustama. See on kuldne vanus, mis tähendab, et inimene teeb tööd veel järgmised 15–30 aastat. Selle ajaga võib tehtavas töös palju muutuda.

Samamoodi muutub inimene ise: mida vanemaks saab, seda raskem võib olla uut oskust omandada, aga töö juures aset leidvate muutustega kaasas käimine eeldab uusi oskusi. Niisuguses vanuses on just praegu õige hetk midagi juurde õppida. Omandada neid oskusi, mida prognoositakse, et aina rohkem meie igapäevatöös vaja läheb. Näiteks oskus arvutit kasutada, 3D-disain, kõiksugu suhtlemisoskused, keeled, kellel võimalus, omandagu mõni uus eriala.

Kui ei tea, mis on see õige, siis õppige, et säiliks oskus õppida, vähemalt on teil siis tulevikus uut kergem omandada. Teatavasti kaotab inimene aja jooksul oskuse õppida, kui aju selleks vahepeal ei harjutata.

Samuti on viimane aeg pöörata ümber suhtumisi, mis võiksid teid õppima minekul takistada.

Näiteks tähistab Paide täiskasvanute keskkool sel aastal 55 aasta juubelit Järvamaa täiskasvanuhariduse andmisel. Tavaliselt ei osata hilisemast järelõppest palju head arvata, kuid kas teadsite, et 2018. aastal lõpetas just selles koolis kõige rohkem medaliste Järvamaal.

Kuigi järvamaised nimetused ei kõla nagu äsja maailma vallutama minev tehnikaülikooli uus nimi TalTech või moodne innovatsioonikeskus, peitub täiskasvanute keskkooli ja rahvaülikooli tegevuses väga palju sellist, mida teist kellelgi vaja võiks minna. Astuge julgelt läbi!

Oluline küsimus seisneb selles, kas see, et inimesel oleks võimalik teenida oma haridusega kõrgemat palka või üldse töökoht säilitada, on ainult inimese enda teha või on siin ka kogukondlik vastutus.

Minule on see kogukondliku vastutuse küsimus. Täpsemalt öeldes peaksid Paide linn ning Järva ja Türi vald õppimisvõimaluste loomise või kättesaadavaks tegemisega rohkem tegelema. Kui pole, mida või kus õppida, siis on keeruline rääkida inimese enda vastutusest.

Tegelikult on maakonnas väga hea üldhariduskoolide võrgustik. Tavaliselt seisavad koolimajad tühjalt õhtuti, nädalavahetusel ja suvel. Just nendel aegadel, kui täiskasvanud õppija tööl ei ole ja mõne uue oskuse võiks omandada. Ei maksa loota, et kõigil on võimalik ajaliselt või transpordi mõttes sõita maakonnakeskusse või pealinna õppima.

Parem lahendus on nii palju kui võimalik need võimalused inimesele lähemale tuua. Tänapäeval on võimalik õppida kasvõi videosilla kaudu, õppejõud peab kohal käima vaid praktiliste tegevuste korral, kui sedagi, sõltub õpitavast.

Kaks aastat tagasi sai Väätsa põhikoolis õhtuti näiteks inglise keelt õppida. Suhteliselt lühikese etteteatamisega täitus grupp üle 40aastaste inimestega, mis näitas, et soovijaid tegelikult on.

Kui tahame oma töö säilitada või teenida kõrgemat palka, siis peame õppima. Ja mitte ainult. Kohalikul võimul on aeg hakata õppimisvõimaluste laiendamisega rohkem tegelema, sest ükski tark töökoht ei teki Järvamaale ilma oskustega töötajata.

Ilmus Järva Teatajas 1. november 2018