Kõik

Eesti hariduselu kaks suuremat muudatust kannavad nime muutunud õpikäsitlus ja digipööre, millega loodetavasti kogu koolipere pidevalt kokku puutub. Need sisulised ja hariduse kvaliteeti tõstvad muudatused aga hakkavad peagi põrkuma ruumiliste takistuste taha- koolihoone, selle avatus ja võimalused ning mööbel.

Väätsa koolimaja on täna renoveerimisel, kuigi meil ei ole vahendeid, et seinu lammutada ja avarust luua, saame siiski päris palju ära teha hoone enda mõttes. Haridusmuudatustesse on sukeldunud kooli juhtkond õpetajad ja õpilased. Jääb üle vaid mööbel..

Koolis algava aasta lõpuni kesteva projekti „lõimitud õpperuum“raames saab iga õpilane välja pakkuda enda nägemuse koolimööblist, parimad ideed läbivad tootearendusprotsessi ja võetakse päriselus kasutusele. See kõik võib tunduda hästi lihtne, kuid projektil on väga palju tahke- mööbel, projektiõpe, tootearenduses kaasa löömine, arhitektuur, ruumilahendused, minifirmad, ettevõtjate ja kooli koostöö, lastevanemate kaasamine.

Lühidalt on protsess järgmine. 12. aprill toimub meil konverents (tulge osalege, meil kohal Eesti tipud), mille tulemusena peaks tekkima nö lähteülesanne ehk raamistik, lähtuvalt õppe sisust, mööblile. Selle järgi koostavad arhitektid (b 210 arhitektuuribüroo) lastele abistava materjali, et nad saaks koos oma kodustega välja mõelda millist mööblit nad soovivad.

Kuna kaasatud on kõik  1- 9 klassini, siis ei eelda me joonistamist, vaid mööbli kirjeldust. Seda mis tunnet või mida laps mööbliga teha tahab, teab neist iga üks. Saadud ideedest valitakse välja parimad, seejärel toimuvad grupitööd, kus teatud metoodikat kasutades arendatakse ideid edasi kuni lõpuks peaks sõelale jääma see, mis mööbliks muutub. Saadud ideed joonistatakse ning seejärel asub Järvamaa kohalik ettevõte (kes muuhulgas on üks Eesti suuremaid koolimööbli tootjaid) Jalax tootearendusega tegelema. See võtab neil 3- 5 kuud, sest mööbel peab vastama teatud standarditele, olema vastupidav jne.

Alguses plaanisime saada vähemalt ühe tooli ja laua, kuid mulle tehti kiiresti selgeks, et on võimalik saada toollaud või midagi veel keerulisemat. Loodetavasti aga tekib rohkelt ideid, mida veel teostada võiks ruumilahendustes ja me ei kavatse kindlasti neid kuhugi sahtlisse jätta. Oleme valmis ka selleks, et võib-olla tuleb ministeeriumile teha ettepanekud koolimööbli standardite muutmiseks, kui väga head ideed jäävad mingite normide taha, mis mõeldi välja 1980 aastal ja said veidi uuendust 1990. aastatel.

Esialgu plaanime 1- 2 klassi uue mööbliga täita ja loodame, et see juhtub hiljemalt käesoleva aasta detsembris.

Projekti üheks õpiväljundiks on laste praktiline osalemine disaini ja tootearenduse protsessis. Oleme Jalaxiga kokku leppinud, et mööbli tootmise õiguse anname neile, autoriõigused jäävad koolile. Ettevõtlikel õpilastel on samaaegselt tootearendusetapiga võimalus luua minifirma, mis võib leiutatud mööblit allhankena tellida ja teistele Eesti ning maailma koolidele müüa. Loodame, et ettevõtluspisik nakatab paljusid!

Elukestva õppe strateegia peab väga oluliseks kogukonna ja kooli omavahelist lõimimist, sh ettevõtjate sidumist kooliga. Mööbliprojekt saab loodetavasti olema hea kogemus, millest õppida- kuidas teha nii, et võidavad kõik osapooled.

Kuna mööbel teenib haridusmuudatuste toetamise eesmärki, toetab meid Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskus, kus on olemas nö tulevikukooli näidisklassid ja suur kompetents mis muuhulgas sisaldab ka ülevaadet maailma arengutest.

Haridusuuenduses osalevad Järvamaal tegutsevad ettevõtted Jalax AS, kes on aastaid Eesti üks suurimaid koolimööbli tootjaid, Plastrex OÜ, taaskasutab plastikjäätmeid ja on võimeline tootma mööblile vajalikke detaile. Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskus, b 210 arhitektuuribüroo, Järvamaa Arenduskeskus. Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Info projekti kohta on leitav Väätsa Põhikooli kodulehelt

Esimese sooja kevadilma võtsin vastu oma uue sõbraga, kes ei ole ei inimene ega loom, ta on veel esialgu “mis”, kuid olen täiesti kindel, et minu kõrvale ta end sättinud on ja lahkub sealt ainult põhjusel, et teha ruumi endast paremale eksemplarile.

“Jooksmine on elu” ütles kunagi mu isa ühel päris kentsakal hetkel kui väiksena juubelilauast auto poole läksime ja tal oli vaja demonstreerida oma iseseisvust, ainult, et edasi samme tuli tol korral vähem kui tagurpidi kiirendust. See lause on mul väga hästi meeles tänaseni ja läbi aja kuidagi kummalise mõjuga. Arvatavasti on jooksmise naudingu geen ja eeskuju isalt, kuid hoolimata lahtisest jalast, ei realiseerinud ma kunagi oma tagasihoidlikku potentsiaali nooremas eas.

Täna viisin oma uue südamesõbra Väätsa- Reopalu kergliiklusteele jooksma. Ta on selline vennike, kes vaatab, et ma üle ei pingutaks, loeb mu südamelööke ja jagab nõuandeid. Pole plaanis talle eraldi nime panna, esialgu piisab tunnusest mis talle omistatud tootja poolt- Polari pulsikell V 800. Oma ala tippsaavutus.

Temast saab nüüd minu uus treener, pigem rohkem sõber, kes tuleb kaasa iga kord kui olen tegemas rasket pingutust või nautimas õhtust päikeseloojangut. Väike vidin jala külge ja veidi suunamist ning ta on valmis mind treenima. Täna õpime teineteist veel tundma- tegin kõiksugu katseid ja panin teda proovile. Mõne nädala pärast naudime teineteise seltsi ja teeme edusamme- ta saab osaks minu igast õnnestumisest.

Jooksmisel on üks minu lemmiktegevusi kunagise instituudi direktori, tervise- ja tehnoloogiateadlase Kristjan Port`i tehnoloogiakommentaaride “Portaal” kuulamine. Need on ca 5 min. kestvad lühilood, tulevikust, tehnoloogiast, mis tõstatavad huvitavaid küsimusi, avavad elu neid tahke, mida ei märka ja panevad tulevikule mõtlema. Olen tähendanud, et üle 6 kommentaari ei ole mõtet kuulata, sest mõttetegevus läheb nii elavaks ja muudab võimatuks kuulamisele keskendumise.

Juttu on olnud kõigest, külmkapist, kes häkkis arvutitesse, võimalusest südamesimulaatori juhtimine üle võtta, robotitest, droonidest kes asju koju tassivad jne. Arvatavasti seetõttu toimus teemaarendus ka minu peas.

Minu kellast saabki omamoodi ulmesõber, tehiskaaslane, kes veel mõnedkümned aastad tagasi tõeline ulmeklassika oli. Kindlasti ei asenda ta ühtegi tänast sõpra või tuttavat, kuid kui talle anda võimekus emotsioonitseda võiks see siiski mõne inimese puhul teema olla.

Iga jooks on eriline, füüsiline koormus lööb meeled valla ja kulgedes suudad enda ümber toimuvat teistmoodi näha. Tänane jooks sisaldab esimest kevadist liblikat- kollast. Kõrrepõlde mis lõhnasid augusti õhtute moodi, kus värske ristik on kastesest märg, udu ja päikeseloojang, ritsikad ja kõik muu mis sellesse romantikapaketti kuulub. Ma pole kunagi kuulnud põlde sedaviisi müdisemas ja arvasin end isegi seda tundvat. Nimelt tõusis korraga lendu musttuhat hane ja nende tiivalöökide kiirendus oli vapustavalt võimas kogemus.

Loomulikult käib väike tööalane seire ka alati- kus praht vedeleb, kas teed on korras jne. Nii ei maksa imestada, et mõte minu südamesõbrast viis mõtlema Väätsa, Järvamaa ja Eesti tulevikule.

Elanikkonna vananemine, ettevõtjad juba räägivad vajadusest vähemalt 70 000 uue töötaja järele lähikümnenditel, mõned suudavad aga keskenduda vaid mõnele sõjapõgenikule ja sellega paanikat külvata. Tegelikult ei ole piiride kinni hoidmine ega täiesti avamine lahendus suurimale probleemile- ühiskonna jätkusuutlikkus (lihtsalt öeldes, kust tuleb tulevikus raha?).

Suletud riik on manduv riik, seal ei toimu arengut ja see ei suuda hoida helgeid päid. Suurearvuline välistööjõud (ei pea silmas ainult sõjapõgenikke) aga vananeb samuti ühel päeval, probleem lükkub tulevikku edasi.

Siin tulevadki mängu minu uue sõbra tehiskaaslased, olgu nende nimeks arvuti, kell, droon vms. Me saame suuresti oma heaolu säilitamisele kaasa aidata rohkem IKT maailma sukeldudes. Olen selle pilguga püüdnud Väätsal ringi vaadata ja näen täiesti võimalusena, et valla tulevikuteenuseid võiks osutada droon, majad saaks targaks muuta (muide, Väätsa Põhikoolist saab võib-olla juba sellel aastal maailma targim koolimaja) jne.

Kõige selle eelduseks on aga hea haridus, oskused. Te ei kujuta ette kui palju kordi olen jooksmas olles Väätsa ja Järvamaa haridusvõimalustele mõelnud. Need mõtted on peaaegu käega katsuda, veel veidi tööd, natukene õnne ja vedamist ning loodan, et sügisel saab rõõmustada igal tasandil toimuvate haridusarengute üle.

Kui teil päris jooksusõpra ei ole alati võtta, võtke kell! On teine asjalik, jookseb kaasa ning ei lase sind silmist!

Täna toimus Paides teine ühinemisläbirääkimiste juhtrühma koosolek, laua taga jätkuvalt 7 omavalitsuse esindajad. Arutasime peamiselt kahel teemal- millised on vahepeal toimunud valdkondlike töörühmade tulemused ja mis on ühinemise eesmärk.

Tõstatasin eesmärgi teema, sest esimesel kohtumisel pakkusid kõik küll oma eesmärke vastavalt sellele kuidas kodusest ülesandest aru oli saadud, kuid ühist seisukohta ei formuleeritud.  Mulle tundub, et omavalitsuse juhtimisele saabki läheneda kahte moodi (rõhuasetuse mõttes)- täita seadusega pandud ülesandeid- st keskenduda kvaliteetsete teenuste osutamisele või tegeleda rohkem arengu küsimustega ja suunata kogukonda mingeid eesmärke saavutama. Minu tõstatatud  eesmärkide mõte lähtub viimasest loogikast, et KOVil on ülesanne lisaks teenustele ka kohalikku arengut eest vedada, kuna riik seda kohapeal ei tee ja maavalitsustel on täna teised funktsioonid.

Tegelikult on haldusreformi seaduses kolm eesmärki seatud (vt seletuskiri lk 6-7), nendeks on  inimestele paremate avalikke teenuste pakkumine, tagada piirkondade konkurentsivõime kasv ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Konkurentsivõime kasv on neist ainuke mitte ainult bürokraatlikule süsteemile mõeldud eesmärk, kuid kui seda tükkideks ei võta, mõistame seda kõik väga erinevalt.

Mulle meeldiks, kui ühinemislepingusse saaks näiteks kirja eesmärkidena inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine, haridusasutuste- ja ettevõtjate toel innovatsioonivõimekuse loomine, elanikkonna vananemiseks valmistumine ja koostöös ettevõtjatega uute töökäte maakonda toomine.

Taolised eesmärgid võimaldavad lisaks teenuste osutamisele suunata eri valdkondade tegevusi, toetada kõrge potentsiaaliga mõtteid ja muutuste suunas püüelda. Samuti saavad läbirääkimiste töörühmad oma valdkonna lähtuvalt eesmärkidest üle vaadata ja vb midagi väga head välja pakkuda.

Leppisime kokku, et järgmisel korral arutame eesmärke ja visiooni.

Valdkondlikke töörühmade tulemused

Esimesed kohtumised kulusid peaasjalikult aruteludele, et mis infot on vaja koguda ja kuidas see saada selline, et pärast võrreldav oleks.

Teenistujate struktuuri ja finantsküsimuste töörühmad peavad alguses ootama teiste esialgseid tulemusi, millest lähtuvalt saavad seisukohti kujundada. Finantsile lisandusid lisaks tulevikuprognoosidele, investeeringukavadele, maksumaksjate arvule ka näiteks andmebaaside ja operatsioonisüsteemide ühildamine, kus kulutused võivad päris korralikuks osutuda.

Sotsiaalis lepiti kokku, et vaadatakse üle ametikohad, teenused, hoolekanne. Hetkel kõigil süsteemid väga erinevad, erinevate määrade, nimetuste ja jaotustega. Lisati eesmärgiks lisaks teenusele, kaardistada kui palju selle teenuse tarbijaid on. Töörühm seadis eesmärgiks vaadata mida nõuab seadus ja mida meil veel täna rahuldaval kujul olemas ei ole. Samuti kodus mõtlemiseks nägemus struktuurist ja 4-5 aasta tulevikuplaanid.

Kommunaalis lepiti samuti kokku mida küsitakse ja see nimekiri on liiga pikk, et siia ümber trükkida. Ilmselgelt on kommunaalvaldkond see kus kõige kergem efektiivsust ja kokkuhoidu võimalik otsida on. Seal tõstatuvad ühisasutuse, teenuste ostmise teemad, samuti kui pikad ja millised lepingud teehooldeks- kas suvi ja talihoole, komplekslepingud jne. Lisaks loomulikult veel sooja- ja veemajanduse asutuste saatus.

Kogukonna töörühmas vaadatakse üle külavanemate olukord ja regulatsioonid (ei saa väga aru miks neid veel vaja on), noorsotöö ja sport- siin jällegi väga palju erinevaid lähenemis- kes haldab objekte, ühe juthimise alla või mitme, mõnes kohas osutab teenust KOV, mõnes kohas MTÜd.

Hariduses tegeleme põhikooli, gümnaasiumi, lasteaia, huvihariduse teemadega. Kaardistame, vaatame mida tähendab ühtlustamine töökohtade (kuhu juurde mida vaja) ja rahalises mõttes ning taristu. Kõige keerulisem on ilmselgelt huviharidus, sest see koosneb detailidest, mis on täiesti erinevad. Juhtrühm lisas ka kutsehariduse, kuigi see pole KOV otsustada, saame siin omada nägemust ja eesmärke.

Töörühmadele sisendiks ja järgmise juhtrühma koosolekuks

– sisend töörühmadest ühinemislepingusse- teksti kujul

– mis info läheb ühinemislepingu seletuskirja

– järgmisel koosolekul ettekandes ära tuua kitsaskohad ja pakkuda lahendused

– milliseid küsimusi soovivad töörühmad teistele töörühmadele esitada

– eesmärgid ja visioon

Ajakava

– kaardistamine toimub kuni 1. maini

– seejärel materjalid läbi arutada ja lepingu draft võiks valmida enne jaanipäeva

– augustis kokkulepete lihvimine

– spetembris peaks volikogud liitumislepingut arutama ning saatma selles avalikule väljapanekule

– külade arutelud oktoobris

– rahvahääletus novembris

– volikogude otsused detsembris

Annan oma blogis ülevaate ühinemisläbirääkimiste käigust kus Väätsa kaasa lööb. Seda nii Paide kui ka Türi puhul. Detailseks ei kavatse minna, kuid võimalus teemaga kaasa liikuda peaks väätsakatel olema.

Väätsa vallavolikogu otsustas võtta vastu nii Paide kui Türi ettepaneku ühinemisläbirääkimisteks, sest otsustamine oli raske. Ühe suuna poolt räägib inimeste harjumus ja arvamus, et sinna on loomulik liikuda, teise suuna poolt aga loogika, et kool ja muud tegevused säilivad kindlamalt. Otsustati läbi rääkida ja saadud tulemused võiksid olla sisendiks otsuse tegemisel- ühel hetkel jõutakse eelarve strateegiani, investeeringu plaanideni ja sisus kokkuleppimiseni, see näitab ühtlasi ka Väätsa võimalused uues omavalitsuses.

Paide raekoja saalis olid Paide linna, Paide valla, Koigi, Imavere, Väätsa, Kareda ja Roosna- Alliku esindajad. Ainuke kes kindla suuna on valinud, on Paide vald. Imavere otsustamine seisab Koigi taga, sest piir Paide linnaga neil puudub, teised on läbirääkimisi pidamas kahel suunal või otsustavad veel selle üle.

Leppisime kokku, et moodustatakse 4 töörühma:

– Finants, selles töörühmas koostatakse investeeringuplaan, tehakse tööjõukulude arvutused, eelarvestrateegia ning kui kõik teised töörühmad on oma tulemused saavutanud, kirjutatakse numbrid taha ja vaadatakse tegelikkusele otsa. Juhib Paide linn.

– Ruumiline kättesaadavus ehk teenused. Teenused jagunevad kolmeks- haridus, sotsiaal ja kommunaal. Juhivad vastavalt Väätsa, Roosna-Alliku ja Paide vald.

– Teenistujate struktuur, siin arutatakse läbi ametnike arvud, asutuste ja valdkonade juhtimine, vajalikud koondamised jne. Juhib Kareda vald.

Kogukonna toimimine- vabaühenduste toetamine, külaelu, siia alla käib ka kultuur. Eestvedaja on Koigi vald.

Töörühmade tulemused soovitakse saada mai kuuks valmis, vahepeal loomulikult arutatakse asjade käiku juhtrühma koosolekutel.

Väätsa, see tähendab siis mina, sain eestvedada hariduse. Meie töörühm peab 21. märtsiks kokku saama, tegema tööplaani, liikmed kokku saama ja paika panema eesmärgid.

Kodutöö

Kõigil oli koduseks tööks mõelda eesmärkidele ja mis on iga ühe jaoks oluline. Väätsa poolt esitasime järgmised eesmärgid ühinemisele:

– teenuste kvaliteedi tõus

– Paide kui maakonnakeskus, mis oleks maakonna arengu vedur, algatusvõimeline- eeldab kommpetentside koondumist

– tasakaalustatud maapiirkondade areng- Väätsa puhul siis mõistame seda atraktiivse elukeskkonnana, et säiliks noortel perekondadel tahe Väätsale elama tulla.

Lühike väljavõte veel pakutust: rahastamismudel, kõiki osapooli võetakse võrdsena, kuidas eemal olevate piirkondade inimesi suudetakse kaasata uue KOV juhtimisse, kolmanda sektori mõju suurendamine kohapeal ning millised teenused meil täna puudu on, mida oleks vaja (näit tugiisik, logopeed jne).

Järgmine juhtrühma koosolek toimub 21. märtsil, siis saame töörühmade esimestest koosolekutest esimese ülevaate.

Riputan siia üles ka Väätsa vallas vabariigi aastapäeval toimunud pidustuste kõne 22.02.2016 aastal.

Lisaks lugemisele on kõne jäädvustatud Väätsa TV poolt.

Eesti Vabariik loodi ja võideldi seejärel kohe vabaks, vere hinnaga. Hulljulgus ja usk, et suudan, oli noorte meeste rinnus, kes koolipingist sõtta läksid, näitasid, et on võimalik ja panid kahtlejad uskuma ning pingutama. Eesti Vabariik ehitati üles lootuses ja ootuses ning täna on toonane vabariik meie teadvuses kui kuldajastu.

Olenemata ajastust kipub roosiõitega kaetud eluteele tulema kimbatusi ja juhtuma kõrvale kalduvusi, seda ka riikide seas. Aastaks 1939, kui Eesti Vabariigi Valitsus allkirjastas Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise bakti, olime jäänud üksi. Mõned näited välja arvata, siis Eesti oli jäänud üksi nii Euroopas kui maailmas. Seetõttu ei olnud meil väikese riigina läbirääkimise ruumi ja valikud olid halvad või väga halvad.

Eelmisel nädalal, seistes Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili ees, rääkis härra kindral huvitavast ajast kus me praegu elame. Ajad on „huvitavad“ kõikjal. Eelmisel aastal kohutas meid sõda Ukrainas, praegu paneb muretsema pinev olukord Süürias, kus ühes riigis on omavahel vastakuti maailma suurriigid ning iga väike samm võib kaasa tuua olukorra kus tänasest võidurelvastumisest saab laiaulatuslik lahingutegevus. Sellises olukorras ei taha meist keegi jääda üksi!

Seesamune sõda lõunas on tõuganud liikuma üle kümne miljoni põgeniku, tekitades Kesk-Euroopa riikidele tõsiseid raskusi. Toimub koledaid asju ja võõras kultuur on hirmutav ning vana Euroopa tavadega kohati vastuolusid tekitav. Meil Eestis seda probleemi ei ole! Seni pole suudetud leida ühtegi põgenikku, kes sooviks Eestisse tulla, kuid ometi ollakse võõraste peale verised, luuakse Odini nimelisi karistussalku ja külvatakse paanikat?

Mõelgem rahulikult ja küsigem endalt, kelle huve teenib eestlaste omavaheline riid, kes rõõmustab selle üle kui valitsusse, veel hullem, usk politseisse kaob? Lubage mul nüüd aidata ja öelda, et Venemaa sõjapidamise uuendatud doktriin näeb ette infosõda, äärmuslaste toetamist, konfliktide õhutamist ja hirmu külvamist. Sellega lõhutakse liitlaste omavahelised sidemed ja nõrgestatakse riigi kaitsevõime.

Millised on Eesti valikud? Kas me soovime öelda Saksamaale, Itaaliale, Prantsusmaale, Inglismaale ei? Me ei aita teid? Me ei toeta teid? Mida peaksime siis kriisi olukorras neilt ootama? Sõjapõgenikud ei ole minu lemmikteema, kuid ma annan endale aru, et 550 inimest, kes on 0,01% eesti rahvastikust, ei ole põhjus, miks ajalugu korrata ja otsustaval hetkel üksi jääda!

Eesti ühiskonnas on kulutatud märkimisväärne aeg ja tähelepanu olematule sisserändele, mille tulemusena jäävad olulised väljakutsed tähelepanuta. Üheks neist on elanikkonna vananemine.

Varasemalt tekkis majanduskasv sellest, et sündis järjest rohkem inimesi, kes tööturule sisenedes lõid uut väärtust ja suurendasid maksulaekumisi. Seda enam ei juhtu. Inimesi jääb vähemaks. Inimestel, ettevõtjatel ja riigil jääb raha vähemaks.

Kui soovime säilitada oma tänase elatustaseme, siis aastaks 2040. on positiivse prognoosi järgi vaja 70 000, negatiivse järgi aga 140 000 tööealist inimest väljapoolt meie riiki tööd tegema. Kõik, kes vähegi mõelda oskavad, mõistavad, et 550 on tühine number 70 000 kõrval.

Õhutada hirmu 550 sõjapõgeniku pealt, on populistlik ja tuleviku suhtes kuritegelik. Seda tehakse, kuna puuduvad konkreetsed ideed, kuidas lahendada 70 000 inimese puudujäägi küsimus. Raha puudujääk eelarves saab aga olema tuntav eelkõige kolmes valdkonnas- pensionid, tervishoid ja haridus.

Ma ei taha siinkohal kedagi kritiseerida, vaid soovin tähelepanu juhtida selle mis tegelikult on oluline ja öelda, et meie Väätsal suudame lahendusi pakkuda.

Lahendus on hariduses. Paremad oskused võimaldavad teha keerulisemat tööd ja teenida kõrgemat palka. Me ei pea silmas mitte ainult noori, vaid nende kõrval täiskasvanuid, igas vanuses.

Väätsa suuruse kogukonna arengumootoriks saab olla ainult kool. Mitte enam tavaline põhikool, vaid kõiki haarav ja kõigi arengut toetav kool. Siinkohal tahan tunnustada Väätsa Põhikooli juhtkonda, kes kaks aastat on teinud pingutusi ja suurte muutustega alustanud. Tahan tänada õpetajaid, kes sellega kaasa tulevad, sest neil tuleb õppida mõnikord sama palju kui õpilastel. Soovin kiita lapsevanemaid, kes on mõistvad ja toetavad, sest ilma koduse toetuseta ei toimu muudatusi kooliseinte vahel.

Markeerin mõned sihid, kuhu teel oleme. PISA test tõestab, et pärast kooli lõpetamist on Eesti lapsed euroopa eakaaslastest targemad. Kümme aastat hiljem tehtud testid aga näitavad, et selle ajaga jäävad eestlaste teadmised teiste eurooplaste kõrval tagasihoidlikuks. Selle põhjus on liiga faktipõhine õppimine, omavahel seostamata teadmised.

Seetõttu ei oota vallavalitsus kooliõpilastelt medalisadu ja olümpiaadide võite, need olgu boonuseks. Me rõõmustame, kui meie õpilased saavad tänapäeva ühiskonnas eduka inimese üldpädevused- võime meeskonnas tööd teha, oskuse informatsiooni leida ja analüüsida, luua uusi seoseid jne. Liikumist selles suunas nimetatakse muutunud õpikäsitluseks ja kõigist protsessidest hindame seda kõige olulisemaks.

Väätsa digipööre ei jää tiirlema ümber helendava ekraani, mis lapsi liigselt paelub. See muutub palju huvitavamaks, mängu tulevad nutivärvid, tikutopsist suuremad miniarvutid, mille võib ühendada kasvõi puuviljade külge, võimalus kooli seinad ja põrandad elama panna ning lõpuks vastavalt enda vajadusele koolimaja käitumist programmeerida.

Me soovime anda kodulähedasele põhikoolile uue mõiste. Mitte ainult kilomeetrid, vaid kool peabki olema kodule tunnetavalt lähedal- siduma endaga lapsevanemaid, õdesid-vendi, vanavanemaid, ettevõtjast naabrimeest ja sugulasi Ameerikast. Selleks avaneb palju võimalusi, lähikuudel saate mõelda koos lastega milline võiks olla nende vaimset arengut, digiseadmete kasutamist ja füüsilist aktiivsust toetav koolimööbel.

Võib juhtuda, et vähem kui kahe aasta pärast kärbib haldusreform meie kogukondlikku identiteeti. Rahvakoosolekutel haldusreformist rääkides jõudsime tihti tõdemuseni, et kõige lihtsamad ja loomulikumad valikud ei pruugi alati kõige parimad valikud olla.

Sõbrad. Ülehomme koguneb volikogu ühinemisläbirääkimiste otsust langetama. See ei ole kerge, kuid usun, et ükskõik milline see otsus olema ka saab, on see tänases ajas tehtud parim otsus meie kõigi jaoks.

Kui küsida, kas oleme haldusreformi tulekuks valmis, siis aus vastus on, et küllaltki hästi valmis. Väätsa valla majanduslik võimekus on hea, meil on Järvamaa parim eakaid koondav ühendus „Ristikhein“, meie igas külas on mitu teotahtelist eestvedajat, meil on oma pritsumehed, abipolitseinikud, kaitseliitlased, naiskodukaitse, igas vanuses ja kõikjal aktiivsed noored, kelle osakaal Väätsa elanikest on Järvamaa parim. Meie noorsotöö on kõrgel tasemel ja asutuste töötajad on kiitmist väärt.

Tuleb tunnistada, et kõik ongi sedamoodi kuidas sugulastega peolauas oma vallaga uhkustame. Sellepärast ei tundu meile kellelegi haldusreform hea mõttena, kuid Eesti jaoks on seda vaja ning kui ühinemine tuleb, siis ei näe ma mingit põhjust, miks see kõik ei peaks nii edasi jääma!

Keskendume sellele, mis päriselt oluline on. Teeme ühe sammu asemel kaks kiiret tulevikku suunatud sammu, sest tõdemus- riik, see olemegi meie, ei muutu! Kõigest hoolimata, täna tähistame ka Väätsa valla   sünnipäeva ja sööme torti. Palju õnne meile ja Head Eesti Vabariigi 98. aastapäeva!

Riputan siia üles ka Väätsa vallas vabariigi aastapäeval toimunud pidustuste kõne 22.02.2016 aastal.

Lisaks lugemisele on kõne jäädvustatud Väätsa TV poolt.

Eesti Vabariik loodi ja võideldi seejärel kohe vabaks, vere hinnaga. Hulljulgus ja usk, et suudan, oli noorte meeste rinnus, kes koolipingist sõtta läksid, näitasid, et on võimalik ja panid kahtlejad uskuma ning pingutama. Eesti Vabariik ehitati üles lootuses ja ootuses ning täna on toonane vabariik meie teadvuses kui kuldajastu.

Olenemata ajastust kipub roosiõitega kaetud eluteele tulema kimbatusi ja juhtuma kõrvale kalduvusi, seda ka riikide seas. Aastaks 1939, kui Eesti Vabariigi Valitsus allkirjastas Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise bakti, olime jäänud üksi. Mõned näited välja arvata, siis Eesti oli jäänud üksi nii Euroopas kui maailmas. Seetõttu ei olnud meil väikese riigina läbirääkimise ruumi ja valikud olid halvad või väga halvad.

Eelmisel nädalal, seistes Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili ees, rääkis härra kindral huvitavast ajast kus me praegu elame. Ajad on „huvitavad“ kõikjal. Eelmisel aastal kohutas meid sõda Ukrainas, praegu paneb muretsema pinev olukord Süürias, kus ühes riigis on omavahel vastakuti maailma suurriigid ning iga väike samm võib kaasa tuua olukorra kus tänasest võidurelvastumisest saab laiaulatuslik lahingutegevus. Sellises olukorras ei taha meist keegi jääda üksi!

Seesamune sõda lõunas on tõuganud liikuma üle kümne miljoni põgeniku, tekitades Kesk-Euroopa riikidele tõsiseid raskusi. Toimub koledaid asju ja võõras kultuur on hirmutav ning vana Euroopa tavadega kohati vastuolusid tekitav. Meil Eestis seda probleemi ei ole! Seni pole suudetud leida ühtegi põgenikku, kes sooviks Eestisse tulla, kuid ometi ollakse võõraste peale verised, luuakse Odini nimelisi karistussalku ja külvatakse paanikat?

Mõelgem rahulikult ja küsigem endalt, kelle huve teenib eestlaste omavaheline riid, kes rõõmustab selle üle kui valitsusse, veel hullem, usk politseisse kaob? Lubage mul nüüd aidata ja öelda, et Venemaa sõjapidamise uuendatud doktriin näeb ette infosõda, äärmuslaste toetamist, konfliktide õhutamist ja hirmu külvamist. Sellega lõhutakse liitlaste omavahelised sidemed ja nõrgestatakse riigi kaitsevõime.

Millised on Eesti valikud? Kas me soovime öelda Saksamaale, Itaaliale, Prantsusmaale, Inglismaale ei? Me ei aita teid? Me ei toeta teid? Mida peaksime siis kriisi olukorras neilt ootama? Sõjapõgenikud ei ole minu lemmikteema, kuid ma annan endale aru, et 550 inimest, kes on 0,01% eesti rahvastikust, ei ole põhjus, miks ajalugu korrata ja otsustaval hetkel üksi jääda!

Eesti ühiskonnas on kulutatud märkimisväärne aeg ja tähelepanu olematule sisserändele, mille tulemusena jäävad olulised väljakutsed tähelepanuta. Üheks neist on elanikkonna vananemine.

Varasemalt tekkis majanduskasv sellest, et sündis järjest rohkem inimesi, kes tööturule sisenedes lõid uut väärtust ja suurendasid maksulaekumisi. Seda enam ei juhtu. Inimesi jääb vähemaks. Inimestel, ettevõtjatel ja riigil jääb raha vähemaks.

Kui soovime säilitada oma tänase elatustaseme, siis aastaks 2040. on positiivse prognoosi järgi vaja 70 000, negatiivse järgi aga 140 000 tööealist inimest väljapoolt meie riiki tööd tegema. Kõik, kes vähegi mõelda oskavad, mõistavad, et 550 on tühine number 70 000 kõrval.

Õhutada hirmu 550 sõjapõgeniku pealt, on populistlik ja tuleviku suhtes kuritegelik. Seda tehakse, kuna puuduvad konkreetsed ideed, kuidas lahendada 70 000 inimese puudujäägi küsimus. Raha puudujääk eelarves saab aga olema tuntav eelkõige kolmes valdkonnas- pensionid, tervishoid ja haridus.

Ma ei taha siinkohal kedagi kritiseerida, vaid soovin tähelepanu juhtida selle mis tegelikult on oluline ja öelda, et meie Väätsal suudame lahendusi pakkuda.

Lahendus on hariduses. Paremad oskused võimaldavad teha keerulisemat tööd ja teenida kõrgemat palka. Me ei pea silmas mitte ainult noori, vaid nende kõrval täiskasvanuid, igas vanuses.

Väätsa suuruse kogukonna arengumootoriks saab olla ainult kool. Mitte enam tavaline põhikool, vaid kõiki haarav ja kõigi arengut toetav kool. Siinkohal tahan tunnustada Väätsa Põhikooli juhtkonda, kes kaks aastat on teinud pingutusi ja suurte muutustega alustanud. Tahan tänada õpetajaid, kes sellega kaasa tulevad, sest neil tuleb õppida mõnikord sama palju kui õpilastel. Soovin kiita lapsevanemaid, kes on mõistvad ja toetavad, sest ilma koduse toetuseta ei toimu muudatusi kooliseinte vahel.

Markeerin mõned sihid, kuhu teel oleme. PISA test tõestab, et pärast kooli lõpetamist on Eesti lapsed euroopa eakaaslastest targemad. Kümme aastat hiljem tehtud testid aga näitavad, et selle ajaga jäävad eestlaste teadmised teiste eurooplaste kõrval tagasihoidlikuks. Selle põhjus on liiga faktipõhine õppimine, omavahel seostamata teadmised.

Seetõttu ei oota vallavalitsus kooliõpilastelt medalisadu ja olümpiaadide võite, need olgu boonuseks. Me rõõmustame, kui meie õpilased saavad tänapäeva ühiskonnas eduka inimese üldpädevused- võime meeskonnas tööd teha, oskuse informatsiooni leida ja analüüsida, luua uusi seoseid jne. Liikumist selles suunas nimetatakse muutunud õpikäsitluseks ja kõigist protsessidest hindame seda kõige olulisemaks.

Väätsa digipööre ei jää tiirlema ümber helendava ekraani, mis lapsi liigselt paelub. See muutub palju huvitavamaks, mängu tulevad nutivärvid, tikutopsist suuremad miniarvutid, mille võib ühendada kasvõi puuviljade külge, võimalus kooli seinad ja põrandad elama panna ning lõpuks vastavalt enda vajadusele koolimaja käitumist programmeerida.

Me soovime anda kodulähedasele põhikoolile uue mõiste. Mitte ainult kilomeetrid, vaid kool peabki olema kodule tunnetavalt lähedal- siduma endaga lapsevanemaid, õdesid-vendi, vanavanemaid, ettevõtjast naabrimeest ja sugulasi Ameerikast. Selleks avaneb palju võimalusi, lähikuudel saate mõelda koos lastega milline võiks olla nende vaimset arengut, digiseadmete kasutamist ja füüsilist aktiivsust toetav koolimööbel.

Võib juhtuda, et vähem kui kahe aasta pärast kärbib haldusreform meie kogukondlikku identiteeti. Rahvakoosolekutel haldusreformist rääkides jõudsime tihti tõdemuseni, et kõige lihtsamad ja loomulikumad valikud ei pruugi alati kõige parimad valikud olla.

Sõbrad. Ülehomme koguneb volikogu ühinemisläbirääkimiste otsust langetama. See ei ole kerge, kuid usun, et ükskõik milline see otsus olema ka saab, on see tänases ajas tehtud parim otsus meie kõigi jaoks.

Kui küsida, kas oleme haldusreformi tulekuks valmis, siis aus vastus on, et küllaltki hästi valmis. Väätsa valla majanduslik võimekus on hea, meil on Järvamaa parim eakaid koondav ühendus „Ristikhein“, meie igas külas on mitu teotahtelist eestvedajat, meil on oma pritsumehed, abipolitseinikud, kaitseliitlased, naiskodukaitse, igas vanuses ja kõikjal aktiivsed noored, kelle osakaal Väätsa elanikest on Järvamaa parim. Meie noorsotöö on kõrgel tasemel ja asutuste töötajad on kiitmist väärt.

Tuleb tunnistada, et kõik ongi sedamoodi kuidas sugulastega peolauas oma vallaga uhkustame. Sellepärast ei tundu meile kellelegi haldusreform hea mõttena, kuid Eesti jaoks on seda vaja ning kui ühinemine tuleb, siis ei näe ma mingit põhjust, miks see kõik ei peaks nii edasi jääma!

Keskendume sellele, mis päriselt oluline on. Teeme ühe sammu asemel kaks kiiret tulevikku suunatud sammu, sest tõdemus- riik, see olemegi meie, ei muutu! Kõigest hoolimata, täna tähistame ka Väätsa valla   sünnipäeva ja sööme torti. Palju õnne meile ja Head Eesti Vabariigi 98. aastapäeva!

Valimistel antud usaldus on ühtlasi ka kohustus ja vastutus. Pool ametiajast on läbi, teine pool veel ees, seetõttu anname ülevaate mida oleme saadud mandaadi toel teinud.

Türi ja Paide juhtidele on antud aruanne aga hea ülevaade haldusreformi kontekstis- näete kuhu võimalik uus ühendomavalitsus raha enam panema ei pea. Inimestele aga mõnus ülevaade tegemaks otsuse kas Väätsa pruudina piisavalt nägus tundub ning mida võiks oma poliitikutelt oodata.

Väätsa valla rahvas on usaldanud vallajuhtimise sotsiaaldemokraatidele, mispärast oleme otsuste langetamisel ja elluviimisel lähtunud kahest dokumendist- Väätsa valla arengukava ja sotside valimisprogramm. Arengukava eesmärgid on seatud aastani 2023, valimisprogramm aga neljale aastale. Valimistel lubatust on Väätsa sotsid täitnud tänaseks 62%.

Väätsal on ühiseid jooni linnalise piirkonna või eeslinnaga, asudes Paide ja Türi vahel. Lisaks sellele, mis linnalised piirkonnad tavaliselt teevad- võtavad ära linnast parimad elanikud, anname oma tegevusega oluliselt palju kõigile tagasi.

Alustades Maslow püramiidi alumisest otsast, siis saame öelda, et  Väätsa aleviku vee- ja kanalisatsioonitrassid on rekonstrueeritud, kui välja arvata Reopalu küla, siis 2016. aasta lõpuks peavad torutööd kõikjal vallas tehtud saama. Aleviku vahel on tähaseks juba halliks kulunud uus aslfaltkate, mis pea kõiki aleviku teid katab. Ühtekokku oleme viimasel kahel aastal viinud teid kõvakatte alla 34 km, sellest 14 km on uus asfalt.

Väätsat on uhke võrrelda mõne suuremaga, näiteks Tallinna linnaga. Meie lasteaiale suudab konkurentsi pakkuda vaid mõni üksik pealinnast. Aasta tagasi teostasime viimased rekonstrueerimistööd- töökorda sai bassein koos kõigi sanitaarruumidega. Lasteaia head olukorda ja tugevat pedagoogilist taset tõestab elu ise- 80 last tähendab kõigi rühmade maksimaalset täitumist, kellest mitmed tulevad naabervaldadest.

Sama hea olukord kui lasteaia lastel, on elu eakate kodus. Kaunis mõisapargis ilutseb alates sellest suvest väike ja hubane eakate kodu, mille eelis suurte kohmakate asutuste ees on personaalne lähenemine, seda nii hooldamisel kui vaimu ärksana hoidmisel. Inimese jaoks tähendab see võimalust väärikad vanaduspäevad koduvallas veeta, sõbrad ja perekond jäävad lähedusse.

Väätsa eakate kodu on seda huvitavam, et temasse on üheselt põimitud nii minevik kui tulevik. Energiatõhus näidishoone salvestab iga tunni tagant olulist infot tulevikumajade ehitamiseks. Samas on selle hoone ehitamine pannud vaikselt veerema suuremad muutuste rattad.

Tuleviku tänapäeva toov kooliharidus nii lastele kui täiskasvanutele

Iga omavalitsuse „ühiskondlik kokkulepe“ on vormistatud arengukavaks, millega käesoleval aastal seadsime eesmärgiks luua digi- ja energiatark omavalitsus. Tegelikkuses tähendab see kaasarääkimist riiklikus energiapoliitikas, valmistumist energiaühistute loomiseks, oma elektri ja tarbevee tootmist, katsetusi ning targemat energia tarbimist. Äsja allkirjastatud maailma kliimakokkuleppe on mõnes mõttes väikesele Väätsale garantii, et seatud siht ennast juba lähitulevikus ära tasub.

Valla juhtimisel on meile oluline, et inimesed saaksid arengute suunamisel osaleda. Vallamaja ukselt häid mõtteid tagasi ei saadeta, me püüame aga teha rohkem- aastas vähemalt üks kohtumine rahvaga igas külas, et saada tunnetus ja tagasiside tehtule ning kirja need väiksed ja suured mured, millele lahendust oodatakse.

Kui mõnes kandis kiputakse raamatukogu sulgema, siis Väätsa raamatukogu laieneb korra kuus valla teise otsa, et vähendada jalavaeva ning luua õdus kokkusaamiskohake. Samamoodi oleme toimetanud noorsotöös, et valla kaugemas nurgas lastel rohkem tegevust oleks, asus eelmisel aastal ametisse MONO noorsotöötaja.

Kuigi vallavalitsus ei saa kirjutada noorte edu enda arvele, soovime neid esile tõsta. Järvamaa aasta noor, digipöörde võistluste auhinnalised kohad, projektid ja algatused on suured saavutused. Kindlasti on selles kõiges oluline roll noortega tegelevatel inimestel ja nende algatuste toetamisel.

Tihti tundub arengukava esilagu mõttetu bürokraataia, kuid kui seda võtta kui omavahelist kokkulepet, mis on kirja pandud ja täitmisel, siis on selle väärtus teine. Aasta aega tehtud kooli arengukava seab väga ambitsioonika sihi- muutuda valla hariduselu eestvedajaks, seda õpilastele ja täiskasvanutele, koondada Järvamaa, Väätsa ja kõrgkoolide tarkus. Täna muudetakse ainekavasid, et saavutada suuri ambitsioone, peetakse plaane koos ülikoolidega.

Poole aasta pärast lõppevad koolihoone renoveerimistööd, pärast seda on Väätsal maakonna moodsaim koolimaja, mis mõne aja pärast juba ise õpilastega suhtlema hakkab. Esialgu näitab kuidas energia tekib ja liigub, hiljem teeb võib-olla juba seda, mida õpilane temalt küsib. Ettevõtjate ja teiste partnerite kaasamise pilootprojektina oleme kokku leppinud käesolevasse aastasse koolimööbli uuendamise, kui kõik õnnestub, saavad õpilased oma loodud mööbliga koolimajas õppida.

Väätsa koolil on ambitsioon olla tugev, kodulähedane kogukonna kool, kuhu panustab nii lapsevanem kui ettevõtja. Selle nimel, et põhikoolist saaks kogukonna arengumootor, on kõik tõsist tööd teinud. Rohkem kui aasta oleme kulutanud ministeeriumi ja ülikoolide uksi, kaardistanud ettevõtjate vajadusi, koostanud tulevikumudeleid.

Noori ja investeeringuraha jätkub

Mainime ära ka väljakutsed, mis pole õnnestunud või vajavad uut lahendust. Peamine ja kõige olulisem, on elanikkonna vähenemine. Seda pole meil õnnestunud peatada, kuid hoolimata mõnekümne inimesega aasta miinusest ei ole nooruslikud proportsioonid elanike vanuserühmades peaaegu üldse muutunud. See tähendab, et meil on Eesti ja Järvamaa keskmisest rohkem noori inimesi.

Demograafilised protsessid vähendavad tööealiste inimeste arvu, see tähendab, et igal pool jääb töökäsi vähemaks. Seetõttu meie suured muudatused hariduses, et vald suudaks noorte kõrval toetada täiskasvanute õppimist- mida rohkem oskuseid ja teadmisi, seda kõrgem palk.

Plaanitud Kiigepargi rajamine eakate kodu kõrvale ei saanud rahastust, see küsimus vajab uut plaani. Oleme pingutanud, et leida võimalus Väätsal avaliku söögikoha taasavamiseks ning leida ettevõtja, kes olemasoleva majutusasutuse võimekust tõstaks, kuid seni pole see õnnestunud. Samuti on jätkuvalt kasutusest vabad mitmed tööstuspinnad.

Väätsa valla 1,5 miljoni euro suuruse eelarve juures on viimase kahe aasta jooksul projektivahenditest tehtud Väätsa valda investeeringuid 1 258 089 euro eest. 2016 aastal lisandub sellele vähemalt 550 000 eurot. Oleme kasutanud viimast kahte niiöelda eurotoetuste vaheaastat, projekteerimiseks ja uute rahade taotlemise ettevalmistamiseks. Koos Maanteeametiga on meil olemas Pika tänava kergliiklustee projekt. Viimast lihvi antakse aga rahvamaja renoveerimisprojektile, et sellest tulevikus kogukonna keskus väljaarendada koos raamatukogu ja noortekeskusega.

Väätsa rahvas pole seni deklareerinud soovi mõne valla või linnaga liituda. Oleme sellest lähtunud, samas teinud haldusreformi tuultes oma plaanid sellised, et võimalikud asutuste sulgemise või tänaste tegevuste katkestamise tõenäosused miinimumini viia.

Lõpetuseks kõige olulisem- Väätsa võidud ei ole ainult sotside võidud ja on tehtud paljudega koos, meeskonna tööna. Meie poolt kummardus kõigile ja loodame, et oleme meile antud usaldust õigustanud.

Heigo Laaneoks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Väätsa osakonna esimees

Lauri Läänemets, Väätsa vallavanem

/Ilmus Järva Teatajas 21.01.2016/

Valimistel antud usaldus on ühtlasi ka kohustus ja vastutus. Pool ametiajast on läbi, teine pool veel ees, seetõttu anname ülevaate mida oleme saadud mandaadi toel teinud.

Türi ja Paide juhtidele on antud aruanne aga hea ülevaade haldusreformi kontekstis- näete kuhu võimalik uus ühendomavalitsus raha enam panema ei pea. Inimestele aga mõnus ülevaade tegemaks otsuse kas Väätsa pruudina piisavalt nägus tundub ning mida võiks oma poliitikutelt oodata.

Väätsa valla rahvas on usaldanud vallajuhtimise sotsiaaldemokraatidele, mispärast oleme otsuste langetamisel ja elluviimisel lähtunud kahest dokumendist- Väätsa valla arengukava ja sotside valimisprogramm. Arengukava eesmärgid on seatud aastani 2023, valimisprogramm aga neljale aastale. Valimistel lubatust on Väätsa sotsid täitnud tänaseks 62%.

Väätsal on ühiseid jooni linnalise piirkonna või eeslinnaga, asudes Paide ja Türi vahel. Lisaks sellele, mis linnalised piirkonnad tavaliselt teevad- võtavad ära linnast parimad elanikud, anname oma tegevusega oluliselt palju kõigile tagasi.

Alustades Maslow püramiidi alumisest otsast, siis saame öelda, et  Väätsa aleviku vee- ja kanalisatsioonitrassid on rekonstrueeritud, kui välja arvata Reopalu küla, siis 2016. aasta lõpuks peavad torutööd kõikjal vallas tehtud saama. Aleviku vahel on tähaseks juba halliks kulunud uus aslfaltkate, mis pea kõiki aleviku teid katab. Ühtekokku oleme viimasel kahel aastal viinud teid kõvakatte alla 34 km, sellest 14 km on uus asfalt.

Väätsat on uhke võrrelda mõne suuremaga, näiteks Tallinna linnaga. Meie lasteaiale suudab konkurentsi pakkuda vaid mõni üksik pealinnast. Aasta tagasi teostasime viimased rekonstrueerimistööd- töökorda sai bassein koos kõigi sanitaarruumidega. Lasteaia head olukorda ja tugevat pedagoogilist taset tõestab elu ise- 80 last tähendab kõigi rühmade maksimaalset täitumist, kellest mitmed tulevad naabervaldadest.

Sama hea olukord kui lasteaia lastel, on elu eakate kodus. Kaunis mõisapargis ilutseb alates sellest suvest väike ja hubane eakate kodu, mille eelis suurte kohmakate asutuste ees on personaalne lähenemine, seda nii hooldamisel kui vaimu ärksana hoidmisel. Inimese jaoks tähendab see võimalust väärikad vanaduspäevad koduvallas veeta, sõbrad ja perekond jäävad lähedusse.

Väätsa eakate kodu on seda huvitavam, et temasse on üheselt põimitud nii minevik kui tulevik. Energiatõhus näidishoone salvestab iga tunni tagant olulist infot tulevikumajade ehitamiseks. Samas on selle hoone ehitamine pannud vaikselt veerema suuremad muutuste rattad.

Tuleviku tänapäeva toov kooliharidus nii lastele kui täiskasvanutele

Iga omavalitsuse „ühiskondlik kokkulepe“ on vormistatud arengukavaks, millega käesoleval aastal seadsime eesmärgiks luua digi- ja energiatark omavalitsus. Tegelikkuses tähendab see kaasarääkimist riiklikus energiapoliitikas, valmistumist energiaühistute loomiseks, oma elektri ja tarbevee tootmist, katsetusi ning targemat energia tarbimist. Äsja allkirjastatud maailma kliimakokkuleppe on mõnes mõttes väikesele Väätsale garantii, et seatud siht ennast juba lähitulevikus ära tasub.

Valla juhtimisel on meile oluline, et inimesed saaksid arengute suunamisel osaleda. Vallamaja ukselt häid mõtteid tagasi ei saadeta, me püüame aga teha rohkem- aastas vähemalt üks kohtumine rahvaga igas külas, et saada tunnetus ja tagasiside tehtule ning kirja need väiksed ja suured mured, millele lahendust oodatakse.

Kui mõnes kandis kiputakse raamatukogu sulgema, siis Väätsa raamatukogu laieneb korra kuus valla teise otsa, et vähendada jalavaeva ning luua õdus kokkusaamiskohake. Samamoodi oleme toimetanud noorsotöös, et valla kaugemas nurgas lastel rohkem tegevust oleks, asus eelmisel aastal ametisse MONO noorsotöötaja.

Kuigi vallavalitsus ei saa kirjutada noorte edu enda arvele, soovime neid esile tõsta. Järvamaa aasta noor, digipöörde võistluste auhinnalised kohad, projektid ja algatused on suured saavutused. Kindlasti on selles kõiges oluline roll noortega tegelevatel inimestel ja nende algatuste toetamisel.

Tihti tundub arengukava esilagu mõttetu bürokraataia, kuid kui seda võtta kui omavahelist kokkulepet, mis on kirja pandud ja täitmisel, siis on selle väärtus teine. Aasta aega tehtud kooli arengukava seab väga ambitsioonika sihi- muutuda valla hariduselu eestvedajaks, seda õpilastele ja täiskasvanutele, koondada Järvamaa, Väätsa ja kõrgkoolide tarkus. Täna muudetakse ainekavasid, et saavutada suuri ambitsioone, peetakse plaane koos ülikoolidega.

Poole aasta pärast lõppevad koolihoone renoveerimistööd, pärast seda on Väätsal maakonna moodsaim koolimaja, mis mõne aja pärast juba ise õpilastega suhtlema hakkab. Esialgu näitab kuidas energia tekib ja liigub, hiljem teeb võib-olla juba seda, mida õpilane temalt küsib. Ettevõtjate ja teiste partnerite kaasamise pilootprojektina oleme kokku leppinud käesolevasse aastasse koolimööbli uuendamise, kui kõik õnnestub, saavad õpilased oma loodud mööbliga koolimajas õppida.

Väätsa koolil on ambitsioon olla tugev, kodulähedane kogukonna kool, kuhu panustab nii lapsevanem kui ettevõtja. Selle nimel, et põhikoolist saaks kogukonna arengumootor, on kõik tõsist tööd teinud. Rohkem kui aasta oleme kulutanud ministeeriumi ja ülikoolide uksi, kaardistanud ettevõtjate vajadusi, koostanud tulevikumudeleid.

Noori ja investeeringuraha jätkub

Mainime ära ka väljakutsed, mis pole õnnestunud või vajavad uut lahendust. Peamine ja kõige olulisem, on elanikkonna vähenemine. Seda pole meil õnnestunud peatada, kuid hoolimata mõnekümne inimesega aasta miinusest ei ole nooruslikud proportsioonid elanike vanuserühmades peaaegu üldse muutunud. See tähendab, et meil on Eesti ja Järvamaa keskmisest rohkem noori inimesi.

Demograafilised protsessid vähendavad tööealiste inimeste arvu, see tähendab, et igal pool jääb töökäsi vähemaks. Seetõttu meie suured muudatused hariduses, et vald suudaks noorte kõrval toetada täiskasvanute õppimist- mida rohkem oskuseid ja teadmisi, seda kõrgem palk.

Plaanitud Kiigepargi rajamine eakate kodu kõrvale ei saanud rahastust, see küsimus vajab uut plaani. Oleme pingutanud, et leida võimalus Väätsal avaliku söögikoha taasavamiseks ning leida ettevõtja, kes olemasoleva majutusasutuse võimekust tõstaks, kuid seni pole see õnnestunud. Samuti on jätkuvalt kasutusest vabad mitmed tööstuspinnad.

Väätsa valla 1,5 miljoni euro suuruse eelarve juures on viimase kahe aasta jooksul projektivahenditest tehtud Väätsa valda investeeringuid 1 258 089 euro eest. 2016 aastal lisandub sellele vähemalt 550 000 eurot. Oleme kasutanud viimast kahte niiöelda eurotoetuste vaheaastat, projekteerimiseks ja uute rahade taotlemise ettevalmistamiseks. Koos Maanteeametiga on meil olemas Pika tänava kergliiklustee projekt. Viimast lihvi antakse aga rahvamaja renoveerimisprojektile, et sellest tulevikus kogukonna keskus väljaarendada koos raamatukogu ja noortekeskusega.

Väätsa rahvas pole seni deklareerinud soovi mõne valla või linnaga liituda. Oleme sellest lähtunud, samas teinud haldusreformi tuultes oma plaanid sellised, et võimalikud asutuste sulgemise või tänaste tegevuste katkestamise tõenäosused miinimumini viia.

Lõpetuseks kõige olulisem- Väätsa võidud ei ole ainult sotside võidud ja on tehtud paljudega koos, meeskonna tööna. Meie poolt kummardus kõigile ja loodame, et oleme meile antud usaldust õigustanud.

Heigo Laaneoks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Väätsa osakonna esimees

Lauri Läänemets, Väätsa vallavanem

/Ilmus Järva Teatajas 21.01.2016/