Sotsiaaldemokraadid protesteerivad opositsiooni vaigistamise vastu ja ootavad riigikogu juhatuse sekkumist
Sotsiaaldemokraadist põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets saatis kirja riigikogu juhatusele, et avaldada protesti opositsioonisaadikute tasalülitamise vastu – põhiseaduskomisjoni istungi virtuaalne pidamine võtab riigikogu liikmetelt nende seaduslikud õigused.
Põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets teatas neljapäeva pärastlõunal komisjoni liikmetele, et kutsub reedel kella 12-ks kokku komisjoni erakorralise istungi, mis toimub virtuaalselt.
„Poolamets ei teinud saladust sellest, et e-istungi eesmärgiks on opositsiooni vaigistamine – mikrofonid suletakse kõigil, kes ei pea kinni ebamõistlikest ajapiirangutest, mille tõttu ei ole võimalik muudatusettepanekuid tutvustada ega neid arutada. Tegu on ääretult nurjatu plaaniga, mis läheb vastuollu ka riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, mida Poolametsa eestvedamisel juba on mitu päeva rängalt rikutud,“ selgitas Läänemets. Tema sõnul ootavad sotsiaaldemokraadid, et riigikogu juhatus annaks komisjoni esimehe tegevusele esimesel võimalusel hinnangu.
„Milline on riigikogu komisjonide elektrooniliste istungite korraldamise õiguslik alus,“ pärib Läänemets. Samuti palub ta juhatusel selgitada, milline õiguslik alus annab komisjoni esimehele ainuisikulise loa viia läbi üksnes virtuualne komisjoni istung ja keelata ära komisjoni füüsiline kogunemine Toompea lossis.
põhiseaduskomisjoni koosolekul piirati Riigikogu liikmete õiguseid
Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul koheldi tänasel põhiseaduskomisjoni istungil liikmeid ebavõrdselt ja piirati liikmete õigust saada infot ja esitada küsimusi.
„Komisjoni istungil surus koalitsioon läbi otsuse, mille kohaselt anti muudatusettepanekute tutvustamiseks ja küsimuste küsimiseks igale esitajale 5 minutit. Erandina anti üle 100 ettepaneku esitajale 7 minutit.
Otsus läheb vastuollu riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, kuna esitajal peaks olema iga muudatusettepaneku selgitamiseks eraldi aeg.
Selle otsusega võeti minult kui rahva esindajalt võimalus selgitada miks ja mida mina ning minu valijad oluliseks peavad. Tõsi, kõik ei pea minu esitatud ettepanekutega nõustuma ja neid toetama, kuid neid esitada ja olla ära kuulatud, see on demokraatlik õigus parlamendi liikmetel ja Eesti rahval, keda need liikmed esindavad,“ ütles Lauri Läänemets.
Podcast Teistmoodi Tulevik #7
Kuidas COVID-19 viirus aitab kaasa nelja nädalase tööpäeva poole liikumisel Saksamaal ja mujal maailmas.
Elva abivallavanema Marika Saarega räägime Eesti väikekoolidest ja miks ministeeriumi surve nende sulgemiseks pole õige ei hariduslikus ega ääremaastumise mõttes.
Jaak Juske räägib kuidas sündis Eesti esimene põhiseadus.
Väikekoolid tuleb rünnaku alt päästa
Eesti väikekool on sattunud rünnaku alla. Vaid nii saab tõlgendada septembri alguses Maalehes ja Õpetajate Lehes ilmunud haridus- ja teadusministeeriumi seisukohti, mille keskmes on raha, efektiivsus ja optimeerimine, kuid mitte hea haridus.
Just väikeste koolide eripäraks on see, mida me hariduses igatseme: õpetajal on aega kõigi jaoks ja iga laps saab piisavalt tähelepanu. Just õppijakesksest lähenemisest peaks saama meie haridusstrateegia kese, mida aga suured klassid ja pikad vahemaad kooli ning kodu vahel kuidagi ei toeta. Ministeerium tahab majandusliku tõhususe saavutada õpilaste koolistressi ja õpetajate töötingimuste arvel.
Väike võiks tähendada avatust, valmisolekut katsetada ja võimalusi kiireteks muutusteks. Mina soovitan väikestes maakoolides viia ellu haridusuuendusi, neist õppida ja seejärel rakendada suurtes koolides. Tallinnas, Tartus ja mujalgi hindavad paljud lapsevanemad väikeseid erakoole kõrgelt – nad maksavad õppemaksu, et nende lapsed saaksid õppida toetavas ja rahulikus keskkonnas, kus arvestatakse õpilaste vajadustega.
Riigi majandusareng, jõukus ja innovatsioon ning seeläbi ka inimeste heaolu ja vabadus sõltuvad haridusest. Heal tasemel hariduse kindlustab hea ning motiveeritud õpetaja. Üks argumente, millega põhjendatakse väikekoolide sulgemist, mille tulemusel kaotab osa õpetajaid töö, on see, et „vabanev“ palgaraha võimaldab maksta ülejäänud õpetajatele suuremat töötasu.
Kahjuks teeb õpetajate palgaraha arvutamise koefitsient liiga paljudele omavalitsustele, kus on mitmeid väiksemaid koole. Kohalikud otsused sõltuvad seega suurel määral riigi valikutest. Ja nii tulebki paraku tõdeda, et Eesti ametlik hariduspoliitika on sundida riikliku rahastuse kaudu koole sulgema.
Efektiivsuse tagaajamises puudub aga nii inimlik kui hariduslik mõõde. Mida rohkem tuleb koolidesse majandusliku tõhususe ja optimeerimise vaim, seda enam mõtestatakse seal protsesse raha vaatepunktist. Hariduses ei ole aga õige öelda, kas 3000 või 5000 eurot õpilase kohta aastas on palju või vähe. Kui kogukond peab oluliseks, et mõnes klassis õpetab lapsi kaks õpetajat, siis paistab see Exceli tabelis suure kuluna.
Aga hariduse sisulises mõttes ja ka laste parema tuleviku nimel võib see olla kõige mõistlikum samm üldse. Kui palju ja kuidas koole rahastada, peab olema iga kohaliku omavalitsuse enda otsustada. Siin tasub üle korrata vana tõde, et odavam on anda õng kui hiljem kala.
Suve hakul avaldatud Eesti inimarengu aruanne tõdeb, et koolide kadumine mõjutab otseselt ääremaastumist, aidates kaasa väikeste kohtade ja kogukondade hääbumisele.
Haridus- ja teadusministeeriumi väikekoolide sulgemise suunised on ilmekas näide, kuidas valitsusel tegelikult regionaalpoliitika puudub. Hariduslikud juhtnöörid tõukavad Eesti piirkondi ääremaastumise suunas, ja seda hoolimata sellest, et nii regionaalminister kui haridusminister kuuluvad mõlemad ühte erakonda.
Kooli sulgemisest või kooliastmete vähendamisest kaotab terve kogukond. Majandusgeograaf Garri Raagma on tabavalt viidanud, et ilmselgelt ei osata arvesse võtta kooli sulgemisega kaasnevaid mõjusid. Last iga päev kooli sõidutav lapsevanem veedab olulise osa vabast ajast autoroolis, mistõttu panustab ta vähem aega kohalikus elus kaasalöömisele, ettevõtluses väärtuste loomisele või siis oma perele. Põhjalikult analüüsimata kõrvalmõjusid, mis ääremaastumist soodustavad, leiab küllalt.
Eesti hariduspraktika sisaldab samas häid näiteid, kuidas väikekoolides on õpetajate töö ning hariduse andmine ümber korraldatud. Koolist saab teha kogukonna kompetentsikeskuse ja arengumootori, kohaliku elu tõelise tugipunkti.
Suures plaanis pole haridus kulu, vaid investeering, mis pikemas vaates toob alati tulu. Kui riik maksaks ausalt õpetajate palgaraha, siis ei tekiks omavalitsuste eelarvesse tühimikke ja väheneks väiksemate koolide kinnipanemise sund. Meie hariduselu, kohalike kogukondade ja ka Eesti tuleviku heaks oleks parem see, kui haridusministeerium jagaks sulgemise jutu asemel näpunäiteid, kuidas teha pisikesest koolist kohalik ime.
Ilmus Õpetajate Lehes 24. oktoober 2020
Türi vald hakkab korterelamute renoveerimist toetama
Alates järgmisest aastast hakkab Türi vald nõustama oma korteriühistuid renoveerimisprojektide koostamisel, rahataotluste kirjutamisel, tasuvusarvutuste tegemisel jne. Samuti on plaan toetada ehitusprojekte osaliselt. Esitasime sotsisaaldemokraatidega eelnõu, mis sai ühehäälselt volikogu toetuse. Tunnustan kõiki volinikke, sest tegemist oli üle pika aja ühise otsusega ja siin koalitsioon- opositsioon teemat vahele ei tekkinud.
Usaldame euromiljardi väikelinnadele- ja maapiirkondadele
Valitsuse laual on otsustamiseks dokument, mille sellisel kujul kinnitamine suurendaks järgmise seitsme aasta jooksul regionaalset ebavõrdsust. Need on euromiljardid, mis piirkondlikke eripärasid arvestamata koonduvad pigem pealinna, hoiatavad nüüdseks valminud uurimisraportid.
Inimkeeli tähendavad euromiljardid mõju uute töökohtade tekkeks, kaasaegseid koolimaju, rohelise energia kasutusele võttu, paremat hoolitsemist kogukonna eakate eest, suuremat turvalisust kodu ümber, laste arengut jne.
Pärast 2021. aasta riigieelarve kokkuleppimist peab valitsus kinnitama Euroopa Liidu 2021- 2027 eelarveperioodi rahastamismeetmete nimekirja. Nimekiri põhineb ministeeriumite soovidel, omavalitsuste ja vabaühendustel loendi tekkimises sõnaõigust pole olnud, kuid ometi mõjutavad need miljardid meie kõigi elu ja mitte alati positiivses suunas.
Riigikogu sügisistungjärgu avakõnes osutas president Kersti Kaljulaid valusale tõele – Tallinna jõukuse tase on 135% Euroopa Liidu keskmisest elujärjest, ülejäänud Eesti jõukus aga vaid 55%, ehk vahe on kahe ja poole kordne. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole see mitte ainult ülemaailmne trend, vaid oleme regionaalset ebavõrdsust ise eurorahade jagamisega võimendanud. Kuigi kõik valitsused on investeerinud maapiirkondadesse kümneid ja sadu miljoneid eurosid, ei saa see vastu euromiljardite mõjule.
Senine toetuste jagamise süsteem eelistab tugevamaid. See ei ole teadlik valik, kuid ideoloogiline lähenemine on seda tugevalt mõjutanud. Üleriiklikud konkurentsil põhinevad toetusmeetmed – parem projekt saab raha, tähendab, et nõrgemad ääremaa piirkonnad on võistlema pandud Harjumaa jõukuse ja sinna koondunud teadmistega. Võidab reeglina tugevam. Tänu sellele kuhjubki raha järjest rohkem pealinna ja selle ümbrusesse ning regionaalne ebavõrdsus suureneb veelgi.
Näiteks sobib nutika spetsialiseerumise toetussuund, kus raha jagati ettevõtete ja ülikoolide koostööks. 2019. aasta seisuga oli 16,4 miljonist eurost läinud Tallinna 68%, Tartusse 16%, Harjumaale 12% ja ülejäänud Eestile jäi vaid 4% rahadest, ehk enamus maakondi oli nulliring. Või suuna ettevõtlusmeede kus 44,1 miljonist eurost kasutas Harju- ja Tartumaa 77% ning 23% pudises ülejäänud Eesti peale laiali.
Oma hoiatuse on tänaseks andnud Inimarengu Aruanne, Praxis, Riigikogu Arenguseire Keskus ja isegi Rahandusministeeriumi poolt tellitud Eesti regionaalarengu strateegia seireaaruanne, majandusgeograafid ja mitmed sotsiaalteadlased.
Ääremaastumise peamiseks näitajaks on inimeste arvu jätkuv kahanemine ning hoolimata pingutustest, majandustegevuse vähenemine. Teenused, kultuur, elukeskkond, on see, mis uusi inimesi kohale meelitab ning sinna on regionaalselt ka tugevalt panustatud. Elanikud lahkuvad aga peamiselt töökoha või siis oskustele vastava töö puudumise tõttu. Selles küsimuses jäävad lühikeseks nii omavalitsuste käed kui ka valitseb liberaalne parempoolne majandusloogika – turg koondab ressursse sinna kus neid juba on.
Teine oluline puudus Eesti regionaalpoliitikas ja eurorahade jaotamise juures on piirkondade eripärade ja vajadustega mitte arvestamine. Sõnades jah, riigihalduse ministri plaanides samuti, kuid kui iga ministeerium oma eurotoetuste meetme välja lükkab, siis selle aluseks on peamiselt riigi nägemus. Selliselt juhtubki, et sotsiaaltranspordi toetusmeetme reeglid sobivad pigem suurlinnale aga mitte Setomaa vallale. Harjumaa ettevõtted on edukamad toetuste taotlemisel mitte ainult info ja oskusteabe tõttu, vaid ka meetmed sobivad nende arenguetapiga paremini kui Valgamaa ettevõtjate puhul.
Lahendus teostuselt ei ole keeruline, kuid eeldab poliitilist tahet ning kohapealsete inimeste usaldamist. Kredex on jaganud korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks Eesti 5 regiooniks, kuna varem kippusid võimekamad piirkonnad nagu Tallinn, suurema osa rahast endale neelama. Sama lähenemine tuleks laiendada nüüd kogu euroraha jagamisele.
Kui soovime mõjutada töökohtade püsimist ja loomist Eesti väikelinnades- ja maapiirkondades, peaksime andma kolmandiku eurorahast piirkondadesse – kohapeale otsustamiseks. Regionaalse arengulõhe vähendamiseks tuleb rohkem euroraha suunata aga sinna, kus on suurem ääremaastumine, mitte panna kõige nõrgemaid tugevamatega konkureerima.
Selliselt annaksime kohapeale hoovad, millega omavalitsused, ettevõtted ja vabaühendused suudavad omavahelises koostöös ääremaastumist pidurdada. Tõmbekeskuste kõrval peab arenema ka ülejäänud Eesti.
Ilmus ERRi portaalis 23.september 2020
Renoveerime Türi vallas niipalju korterelamuid kui võimalik!
Esitasime sotsiaaldemokraatide poolt viimasel vallavolikogu istungil otsuse eelnõu ja kui volikogu seda toetab, hakkab Türi vald korteriühistuid nõustama ning rahaliselt toetama. Meie eesmärk on, et Türi inimeste elamispinnad saaksid korda.
Meie vallas on korrastatud väga vähe kortermaju. Meile teadaolevalt vaid kümme hoonet ning mõned on lähiajal tegemisel. Samas asuvad Türil kolmandik Järvamaa 764 korterelamust.
Soovime, et vallavalitsus hakkaks aktiivselt tegelema elanikkonna teavitamisega renoveerimise võimalustest ja vajalikkusest. Nõustama ühistuid renoveerimisprojektide koostamisel, rahastustaotluste esitamisel ja tasuvusarvutuste koostamisel. Samuti peab vallavalitsus esitama volikogule õigusakti, millega toetatakse Türi valla korteriühistuid renoveerimisprojektide maksumuse hüvitamisel.
Järgmisel seitsmel aastal toetab riik suurte summadega korterelamute renoveerimist ning kui me seda võimalust ära ei kasuta, jääme elamispindade osas teistest maha. Suvel lõppenud Kredexi taotlusvoorust küsis toetust Järvamaalt vaid kaks Paide korteriühistut, seevastu meiega samast rahastuspiirkonnast Raplamaalt küsiti 12 ja Lääne-Virumaalt 34 hoone korrastamiseks. Niiöelda meie raha läheb teistesse maakondadesse, kuigi peaks siinsete inimeste heaolu parandama.
Korda tegemata korterelamud saavad olema lähitulevikus üks põhjus, miks inimesed Türi vallast lahkuvad. Kui sul on valida, kas elad 70- 80ndatel ehitatud amortiseeruvas hoones või korda tehtud majas, valid võimalusel alati korralikuma elupaiga. Täna on samal ajaperioodil ehitatud elamud terves Eestis sarnases olukorras, kuid eurorahadega lähevad mõned piirkonnad eest ära. Me ei tohi sellel juhtuda lasta.
Tallinna Tehnikaülikooli arvutuste järgi võivad aastaks 2050 ligi pooled valla kortermajad kasutusest välja langeda. Seda pigem aga valla äärealadel, kus majad väiksemad ja väljakutsed suuremad. Kui me sellel juhtuda laseme toimub suurem ääremaastumine, koolides jääb õpilasi vähemaks, ettevõtjatel töökäsi.
Mis aga kõige olulisem – iga kortermaja on kellegi kodu. Isegi kui seadus seda otse ei ütle, peab valla ja vallavalitsuse esmane huvi olema oma inimese käekäik. Kui sellele saab kaasa aidata nii lihtsal viisil, siis seda tuleb teha. Pealegi oleks meie poolt pakutud tegevuste kulu imeväike kodu soetamise toetuse kõrval aga mõju elanike arvule paarikümne aasta jooksul oluliselt suurem.
Järvamaa, sealhulgas Türi vald, on renoveeritud kortermajade arvult Eesti viimaste seas, seda ka AS Kredexilt renoveerimistoetuste küsimises. 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil planeeritakse korterelamute renoveerimist toetada üle Eesti 366 miljoni euroga, mis omab märkimisväärset positiivset mõju amortiseeruvale elamufondile.
Piirkondlikud suured erinevused renoveerimistoetuste taotlemisel võivad tähendada, et info ei liigu piisavalt ja tasuvusarvutuste ning toetuste taotlemise bürokraatiaga tegelemine ei ole kõigi jaoks lihtne. Samas loodi sellel aastal riiklikud laenud, juhuks kui pank ei aita ning eraldi toetused väga madala ruutmeetri hinnaga majadele. Neis küsimustes tahamegi tuge pakkuda!
Ilmus Türi Rahvalehes september 2020
Pilt: kodukiri.ohtuleht.ee
Valitsuse laual on euroraha ettepanek, millega suurendatakse regionaalset ebavõrdsust miljardite eest
Minister Jaak Aab, murrate lahtisest uksest sisse, sest vatupidiselt Teile, ei näita ma tänase valitsuse poole näpuga kui regionaalse ebavõrdsuse suurenemisest kirjutasin Maalehes "Turupõhine regionaalpoliitika on läbikukkunud! Ebavõrdsus linnade ja maakohtade vahel aina kasvab". Samuti jätate vastamata kõige olulisemale kriitikast - miks valitsuse laual on sama viga kordav eurorahade jagamise eelnõu?
Minu arvamuslugu põhineb Eesti teadlaste ja ekspertide analüüsidele ehk neljale olulisele dokumendile, millest üks on Teie enda ministeeriumi poolt koostatud "Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise seirearuanne". Kahjuks keskendute täiesti valele asjale - püüate seletada kuidas Keskerakond on kõige tublim ja loetlete kes kõik pole millega hakkama saanud. Probleem ise aga Teie tähelepanu ei saa.
Seletan uuesti. Üleriigiline konkurentsipõhine euroraha jagamine tähendab, et see, kellel on rohkem raha ja inimkapitali, on võimekam paremaid projekte kirjutama ja seega ka rohkem raha saama. See on peamine põhjus, miks raha liigub rohkem pealinna ümbrusesse ja regionaalne ebavõrdsus kasvab.
Näiteks sobib hästi Euroopa Liidu struktuurifondide 2014-2020 nutika spetsialiseerumise toetamise suund, kus ettevõtluse arengut toetatakse teadus - ja arendustegevuse kaudu nagu klastrite loomine, innovatsiooni edendavad hanked, tehnoloogia arenduskeskused jne. Ülikoolidega koostööks mõeldud 16 miljonist eurost läks 96% Tallinnas, Tartus ja Harjumaal tegutsevatele ettevõtetele ning ülejäänud Eesti ettevõtted said vaid 4%. Ettevõtlustoetuse 44 miljonist eurost läks 77% Harju- ja Tartumaa ettevõtetele. See on üks mitmetest halvast näidetest, kuidas pealinna kuldne ring ja Tartu tõmbavad kõik raha ja arengu endasse kuna regionaalset kaitset meetmetel pole.
Kasvualad valiti välja tuginedes Eesti majanduse ja teaduse spetsialiseerumisele ning globaalsetele trendidele. Lisaks koguti ettevõtjate ja teadusasutuste esindajate hinnanguid, millistel ettevõtluse valdkondadel on investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni kõige tõenäolisem saavutada rahvusvaheline konkurentsieelis.
Nutika spetsialiseerumise andmed: Kaija Valdmaa, Rhiannon Pugh & Jaanus Müür (2020): Challenges with strategic placed-based innovation policy: implementation of smart specialization in Estonia and Wales, European Planning Studies. DOI: 10.1080/09654313.2020.1767541. To link to this article: https://doi.org/10.1080/09654313.2020.1767541
Küsimus on eurorahades mitte kas ja milliseid riigisiseseid regionaalprogramme on tehtud. Sada- või kaksada miljonit eurot riiklike regionaalprgramme ei saa vastu neljale või kuuele miljardile eurorahale. Jah, kõik senise ja eelmiste valitsuste regionaalset arengut toetavad algatused on õiged sammud ja samuti uuringute poolt kiidetud, euroraha miljardi omavad aga tugevamat ning kahjuks regionaalset ebavõrdsust võimendavat mõju.
Lahendus sellele probleemile on:
- Piisavalt suure mõjuga summad eurorahast jagatakse Eesti regioonide vahel ära. Igale ühele oma pott, kust teised osa ei saa. Hea näitena hakkas seda rakendama Kredex, kes jagab korterelamute renoveerimistoetust 5 Eesti regioonis. Igal ühel oma raha, sest varasemalt võtsid Tallinna korteriühistud suurema osa Eesti rahast endale.
- Kolmandik eurorahast tuleks otsustada kohapeal. Tänased ja uue perioodi meetmed on ministeeriumite nägemused, mis ei toeta kohapealseid arenguid. Seni kuni see ei muutu, pole omavalitsustel tegelikku jõudu töökohti mõjutada ja inimeste rännet pealinna peatada.
- Kui soovime ääremaastumist vähendada, siis tuleb rohkem euroraha suunata sinna kus on suurem ääremaastumine. Ehk kõige kehvemad saavad kõige rohkem, vastupidselt praegusele, kus nad saavad kõige vähem.
Eesti saab uuest Euroopa Liidu eelarvest koos taaste- ja õiglase ülemineku fondiga järgmiseks perioodiks rekordkoguse - 6,8 miljardit eurot. Ettepanek meetmete ja rahade jaotamise osas on rahandusministeeriumi poolt kokku pandud ja ootab valitsuse otsust. Plaanitavad meetmed on ministeeriumite nägemus, neid ei ole omavalitsusliitudes arutatud, suuresti ei toetu nad ka maakondlikele strateegiatele. Pole ka ette nähtud eurorahade jagamist regiooniti (kui Kredexi korterelamute renoveerimine välja arvata). Ammugi pole kuskil kirjas, et piirkonnad, mis on rohkem ääremaastunud, peavad saama rohkem toetuseid.
Minister Aab, siin on nüüd teie võimalus. Muutke uue perioodi rahade jaotamise põhimõtteid Eesti väikelinnade- ja maapiirkondade kasuks. Kui seda mitte teha, kirjutate rasvaste tähtedega Keskerakonna ja enda nime regionaalse ebavõrdsuse suurendajate sekka, kuna esimest korda on meil olemas analüüsid, mis hoiatavad vanaviisi jätkamise eest!
Mõned väljavõtted, millele toetun (mõte ei muutu, püsib kontekstis):
- „Need üldised suundumused kinnitavad, et piirkondlik ebavõrdsus on Eestis objektiivselt kasvanud. Piirkondliku ebavõrdsuse teke on otseselt seotud rahvastiku kahanemisega ja MAJANDUSTEGEVUSE kokkukuivamisega ääremaal.“
- „KONKURENTSIVÕIMEL põhinev lähenemine Eesti regionaalpoliitikas ei ole aidanud Eesti piirkondade ebaühtlast arengut peatada. Ääremaade väiksemate ressursside tõttu on nendel piirkondadel raske riigi majanduse tuumikpiirkondadega võistelda ka konkurentsis Euroopa Liidu toetuste saamisel“
Riigikogu Arenguseire Keskuse regionaalse majanduse lõppraport 2019
- „Tavapärane LIBERAALNE MAJANDUSPOLIITIKA ON murettekitavalt ABITU regionaalse ebavõrdsuse probleemi lahendamisel, sest ei paku selgeid suuniseid ega põhjendusi riigipoolseks sekkumiseks ning loodab, et pikas perspektiivis tasanduvad erinevused turujõudude toimel“
- „Igal piirkonnal on oma roll ja funktsioonid laiemas riiklikus majandussüsteemis. Seega on lähi- ja keskpikal perioodil iga regiooni arenguperspektiiv erinev, mistõttu ei ole üksnes ÜHETAOLISI ABINÕUSID KASUTAV regionaalpoliitika parim lahendus“
Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise seirearuanne
- „REGIONAALNE PALGALÕHE kahe suurema linnapiirkonna ja muude toimepiirkondade vahel on olnud VIIMASEL 3 AASTAL SUUREM kui strateegia rakendamise algusaastatel (2012-15)“
- „Strateegia seiremõõdikutega seatud sihtidele vastupidised arengud on toimunud kahe suurema linnapiirkonna ja muude toimepiirkondade vahelise LÕHE SUURENEMISEGA SKP, ettevõtlusaktiivsuse ja sissetulekute osas“
Praxise struktuurivahendite analüüs 2015
- „Seega aktiivsemate ja informeeritumate taotlejatega piirkonnad said rohkem toetusi ning sellega TOETATAKSE potentsiaalselt ARENGUERINEVUSTE SUURENEMIST“
- „Toetusrahade kasutamine TULEB SIDUDA selgemalt piirkondlike vajadustega “
- „Selleks, et suurendada regionaalsete eripärade ja arenguvajadustega arvestamist, tuleks muuta otsustusprotsessi ja VIIA rohkem OTSUSTUSÕIGUST maakonna tasandile“
Pidur ääremaastumisele – korterelamute küsimus
Korda tegemata korterelamud saavad olema lähitulevikus üks suur põhjus, miks inimesed Järvamaalt lahkuvad. Alanud on nähtamatu võistlus maakondade vahel parema kvaliteediga elupaikade üle. Kõige suurema mõjuga otsused tehakse järgmise viie aasta jooksul.
Kirjutan lühikese seeria arvamuslugusid teemadest, mis vajavad Järvamaal kiiremas korras tähelepanu. Need puudutavad igat siin elavat inimest ja on suure mõjuga ääremaastumise vältimisele ning panuse nende lahendamisse saab ja peab andma iga elanik, eelkõige aga meie kolm omavalitsust.
Korterelamute renoveerimine ei ole kuigi seksikas teema ja tundub olema iga korteriühistu enda asi. Suuremat pilti vaadates on see aga vägagi iga järvamaalase mure, sest just praegu toimub valik, millised maakonnad rebivad end parema elukohana ette ja millised jäävad virelema.
Korda tegemata korterelamud saavad olema lähitulevikus üks põhjus, miks inimesed Järvamaalt lahkuvad. Kui sul on valida, kas elad 70-80ndatel ehitatud amortiseeruvas hoones või korda tehtud majas, valid võimalusel alati korralikuma elupaiga. Täna on samal ajaperioodil ehitatud elamud terves Eestis sarnases olukorras, kuid eurorahadega lähevad mõned piirkonnad eest ära.
Järvamaal on 764 korterelamut, neist aasta alguse seisuga olid Kredexilt korrastamiseks toetust saanud 9. Tõsi, meil on ka mõned kümned tublid ühistud, kes on oma raha eest majad renoveerinud, kuid arvestades vajadust, on see väga pisike protsent. Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud uuringu prognoosi järgi võivad Järvamaal aastaks 2050 kasutusest välja langeda ligi pooled majad. Enamus neist pigem pisemad ja linnadest kaugemal asuvad.
Kuna Kredexi renoveerimistoetus läks suuresti pealinna, kus ühistud tugevamad, inimestel paremad palgad ning pangad annavad laenu, siis ähvardas see muutuda regionaalse ebavõrdsuse võimendajaks. Sellepärast jagati Eesti viieks piirkonnaks, kus igaühele on määratud oma summa. Järvamaa asub koos Raplamaa ja Lääne-Virumaaga ühes piirkonnas.
- aasta taotlusvoorus esitati Kesk-Eesti piirkonnas vaid kaks projekti Järvamaalt, mõlemad Paide linnast. Samas küsis toetust 12 Raplamaa ja 34 Lääne-Virumaa korteriühistut. Muide,
- Rakveres on suurem osa elamutest juba varasemalt renoveeritud, sest linnavalitsus on panustanud aastaid ühistute toetamisse. Lääne-Virumaal on ainuüksi Kredexi abiga korda tehtud 103 elamut.
Eesti plaanib aastatel 2021-2027 panustada 366 miljonit euroraha korterelamute korrastamise toetuseks. Selle raha eest saab Kesk-Eesti piirkonnas renoveerida umbes 140-160 elamut, oleneb hoonete suurusest. Samas on kolmes maakonnas kokku 2900 kortermaja. Kes ees, see mees!
Riigi toetuste aluseks on Eesti kliimaeesmärkide täitmine, mitte kõigi hoonete korrastamine. Teisisõnu, kui teatud protsent hooneid üleriigiliselt on energiatõhusamad, lõppevad ka toetused, kes jäävad taotlemisega hiljaks, riigi toele enam loota ei saa.
Inimeste hoidmine Järvamaal on meie endi kätes
Peame Järvamaal inimeste teavitamise, ühistute nõustamise ja toetamise kiiresti ette võtma. Kortermaja võib olla küll eraasi, kuid kui see ühel päeval on elamiskõlbmatu, ei ole inimesel enam kodu ja omavalitsusel maksuraha. Kuhu inimesed siis lähevad? Harjumaale. Inimeste Järvamaal hoidmine on tugevalt meie endi kätes.
Rakvere kõrval on suurte sammudega liikuma hakanud Hiiumaa. Sealne vallavalitsus palkas suve alguses kaks konsultanti ühistuid nõustama, selle tulemusena on juba 15 ühistut valmis Kredexist toetust küsima.
Esitasime sotsiaaldemokraatidega Türi vallavolikogule eelnõu, mille alusel vallavalitsus koostaks ja viiks ellu plaani Türi korteriühistute nõustamiseks, avalikkuse teavitamiseks ja renoveerimisprojektide rahaliseks toetamiseks. Loodan sellele volikogu mõistvat toetust. Mõju oleks suurem kui kodusoetamise toetusel ja maksumus imeväike.
Türi vallast on aga vähe. Kõige tõhusam oleks kolmel omavalitsusel kõike seda koos teha, sest mõju Järvamaale peab olema võimalikult suur.
Kui varasemalt oli siinsete ühistute probleemiks kinnisvara madal väärtus, kus pank laenu ei andnud, siis nüüd on see lahendatud. Vajadusel tuleb laenuga appi Kredex. Eriti väikese kinnisvara hinna juures antakse toetust ka mittetäielikuks renoveerimiseks nagu soojustus, katuse, küttesüsteemi või torude vahetamine.
Fakt on, et keegi teeb selle 366 miljoni euro eest oma kortermajad korda. Meie jaoks on tähtis, et võimalikult suur hulk neist asuksid Järvamaal. Neis küsimustes ääremaastumisele piduri tõmbamine on suuresti meie endi teha ning linna- ja vallavalitsustel on siin oluline roll täita. Jõudu tööle!
Ilmus Järva Teatajas
Haridus- ja Teadusministeeriumi propaganda süvendab Eesti ääremaastumist
Haridus- ja Teadusministeerium ei tohiks propageerida koolisüsteemi kokku tõmbamist ning selle asemel tuleks leida võimalusi koolisüsteemi tasakaalustatud arenguks ja ääremaastumise pidurdamiseks.