PÕHILUBADUS NOORTELE?
Lõppeval nädalal osalesin nende valimiste raames esimest korda valimisdebatil, mille peateema oli noored. Minu kõrval istuv kandidaat küsis minult küsimuse, millele kohe paugust head vastust mul anda ei olnud. Jäi hingele, parandan siin ennast.
Olin just lõpetanud jutu aktiivsemate ja andekamate noorte toetamise mõttest, mitte stipendiumist, vaid mitmetest eri tegevustest koosnevast toest, mis aitaks avada noorte andeid ja ennast katsetada, kui sain küsimuse, et kuidas me siis neid, kes pole aktiivsed, toetame.
Ei ole mõtet loota, et kunagi koidab päev kui pooled noored on aktivistid ja kaasalööjad. Nii nagu on igas kortermajas, eagrupis või ühiskonnas 10- 20%, mõne teooria järgi 5% inimestest aktivistid, kehtib sama reegel ka noorte puhul. Mis siis kõiki noori kõige rohkem puudutab ja nende elu mõjutab?
Loomulikult haridus. Väätsal oleme jõuliselt muutustega algust teinud, kuid Türi ja Käru valla koolides saab vallavalitsus veel paljut suunata. Lihtsamalt öeldes peab täna koolis saama juba täiesti teistsuguse hariduse kui seda 10- 20 aastat tagasi. Kuna kogu töö tegemise loogika on tänu tehnoloogiale ja rahvastikuprotsessidele muutnud ja veel rohkem muutumas. Samuti arengud maailmas - IT ja energiavaldkond ning rahvusvaheline seotus. See tähendab, et noored peavad oskama senisest paremini suhelda, analüüsida, grupis töötada, mõistma teisi kultuure ja tunnetama eri rahvuste omapärasid.
Meie programmi ettevõtluse osa saab tihedalt seotud olema haridusega, augusti jooksul kindlasti avaldame mõtted, mis puudutavad konkreetseid noorte oskuseid, mida alates lasteaedadest Türi noored õppida peavad saama ning mis tulevikus nö pehmematel kui ka tugevamatel erialadel ja töökohtadel neile kasuks tuleb, luues ühtlasi võimaluse tuleviku Järvamaal tööd leida.
Need ei ole kerged muudatused, need eeldavad, et vallavalitsuse enda tasemel on inimesed, kes haridussüsteemi mõistavad. See kompetents on meil rohkem kui olemas ja Väätsa Põhikooli näide on siin üks parimaid.
Huvitegevus on samuti valdkond, kus sotsiaaldemokraatidel kopetentsi jätkub. Sotside välja võideldud ja töötatud huvihariduse rahastamine tähendab, et ühinev Türi vald saab juba järgmisel aastal ligi 150 000 eurot huvihariduse veel paremaks muutmiseks. Meie nägemuses läheb vähemalt neljandik sellest rahast maapiirkondadele, see on põhimõtteline küsimus. Samuti kavatseme üle vaadata kas mõni huvitegevus on liiga kallis, et selle hinda odavamaks muuta ja kindlasti on üheks teemaks ligipääs, st transport.
Nende kahe teemaga ma praegu piirdun, sest inimese võimest elus hakkama saada, olulisemat pole. Programmi koostamise käigus aga lisame konkreetsemaid ja käega katsutavamaid mõtteid.
MISMOODI ME SEDA KÕIKE SIIS TEEME..
Nonii konkurendid, nüüd avaldan sotside Türi valimiskampaania info. Samas loodan, et peale teie ka teised seda postitust loevad, sest eelkõige on see mõeldud neile, kes meile kaasa elavad või alles otsivad neid, keda toetada.
Teatavasti on valimised mõnikord päris nutuselt igavad. Vesises sügisilmas tänavanurgal seisvad kandidaadid oma telgiga peaks kõigile tuttav vaatepilt olema. Mida lähemale tuleb valimispäev, seda allergilisemaks inimesed selle telgi ja flaieri jagaja suhtes muutuvad ning kui väga aus olla, siis ega selles jagaja rollis ka väga mõnus olla ei ole. Kuid peab, kuidas muidu meie mõtteid või plaane teatakse. Ma ei hakka väitma, et me telgile pöördeid sisse ei aja, kuid püüame viia selle passimise miinimumini.
Nii nagu vallajuhtimisel lööb mul rekreatsioonikorralduse veri vahel vemmeldama, proovime seda seekord ka valimiskampaanias. Nii, nüüd tuleb esimene suur saladus! Püüame teha kampaania, millest on kogukonnale kasu, seda nii teadmiste, emotsioonide kui käega katsutavate tulemuste poolest. Ükskõik milline on valimispäeva õhtune tulemus, saame igal juhul öelda, et oleme juba muutuseid esile kutsunud või pannud veerema mõned mõttesoovid ja ideepallid, mis kõigile kasu toovad. Kogu selle pingutuse positiivne osa seisneb ühtlasi selles, et meil avaneb suurepärane võimalus kampaania tegemist nautida ja ise selle käigus areneda. Nii, et kes vähegi tahab midagi Türi, Käru või Väätsa kandis huvitavat teha, olete väga oodatud kaasa lööma!
Mis puudutab programmi, siis poliitikud ütlevad, et programmiga valimisi ei võideta. Seal võib tõesti tõetera sees olla, kuid sellest hoolimata kulutame palju aega oma programmi koostamisele. Üks ja päris nutune loogika näeb valimisprogrammi vajadust eelkõige kampaania töövahendis, meie aga soovime hiljem selle järgi valitseda ja olulist ära teha. Nüüd siis teine saladus!
Me paneme programmi päris palju mõtteid, mida ei saa 4 aastaga teostada, kuid mis Türi ja kogu Järvamaa arengu jaoks olulised on. Niiöelda keskpika perspektiivi teemad, mida tavaliselt välditakse, sest sul pole järgmiste valimiste eel midagi ette näidata. Pean tunnistama, et ainult tilu-lilu lubadustest hakkaks endast täiesti hale, selle võimaluse jätame kõigile teistele.
Käisime just hiljaaegu ühel Tallinna tuuril teatud programmi teemasid uurimas. Külastasime EASi ja võtsime detailselt läbi nii Eesti siseste kui välisinvesteeringute teemad, kohtusime mehega tulevikuuringute sihtasutusest suuremate tehnoloogiliste muutuste teemal. Töötukassa nõukogu esimehega koos lahkasime töökohtade loomise, täiskasvanute koolitamise teemasid ning võtsime läbi Kutsekoja uuringud ja vaate Eesti tööturu ja hariduse vajadustest. Lõpetuseks kohtumine tervise- ja tööministriga, saime ülevaate valitsuse vaatest Eesti arengutele ja olulisematest plaanidest meid huvitanud valdkonnas.
Kolmas jalust rabav saladus on see, et programmi koostamisel kasutame kõiksugu meile kättesaadavaid teadusmaterjale ning sotsioloogilisi uuringuid. Kindlasti on programmis ka korralikku kõhutunnet. Suures osas aga põhineb kas inimeste vajadustele või lähtub teatud ühiskonnaprotsessidest.
Ja pisieesmärk seisneb lootuses, et kui kogu maailm muutub, siis ehk on aeg ka valimiskampaaniatel muutuda ning me võiks siin ühed teerajajatest olla. Jätkuvalt ootan sind, kes sa neid loogikaid ja meie tegemisi hindad ning soovid end ajalukku kirjutada, meie kampa!
POETA SEE PISAR KUI ARMASTAD...
Tunnete loomingust sünnivad laulud ja tantsud. Koidula, Härma, Uusberg, Ernesaks, Rannap jt. on sõnadeks ja viisiks kirjutanud olulise tollest ajahetkest, nende elust ja tunnetest. Igal laulupeol kerime need kogumid lahti ja see on põhjus miks nad meid kõnetavad. Muutuvad hingevõtmeks, mis suudab meist iga ühe südame avada.
Laulus on vägi, eriti ühiselt lauldud lauludes. Laulupeo emotsioonid ja tunded lausa tõmbavad sind endasse ja seovad teistega üheks - tunnete punuvõrku. Üksi, iseendas, on meil armastus oma uue mänguauto, kodukiisu, hommikukohvi hetkede, päikeseloojangute, vanavanemate või oma elukaaslase vastu. See võib olla tugev tunne, kuid tihti elame selle välja rohkem oma sees kui teistele. Laulupeol, lauludel, sellel koosolemisel, on aga enneolematu võime meelitada meist välja kõik need suurepärased tunded. Ja mis muud see Eesti, või siis armastus kodumaa vastu on, kui iga inimese jaoks tema enda, kõige – kõige olulisem.
Nii, et ärgem häbenegem seda pisarat iga kahe aasta tagant kui laulmisel on "Mu isamaa on minu arm", sest väikese rahvaga on juba nii, et elus püsid seni kuni tunned ja julged tunda! Ja pole midagi paremat kui laulu – ja tantsupidu, mis kogu meis leiduva suuremaks ja tugevamaks muudab.
Kas pole tore, et laulmise ja tantsimise pidu on ühtlasi ka rukkilille ja karikakra pidu. Täpselt samamoodi kui koorid ja tantsijad peavad harjutama, et oma suursündmusele pääseda, on meil põhjus lastele õpetada või ise õppida pärja punumist. Sest oleme kord juba pidupäeva selliselt seadnud, et aegade tagune piigade ehe võrdub neil päevil siira iluga. See on tore, nii püsib meie rahvuslillel veel suurem ja olulisem tähendus.
Ja…. kangelasi on neil päevil kümneid tuhandeid, seekord meie noored ja nende juhendajad. Kõiksugu staaride ja poliitikute vahele on see äraütlemata hea, kõigile ka kosutav tunne. Lihtne, puhas rõõm meie inimestest. Sügav kummardus teie kõigi ees!
Leidsin endale ka selle laulupeo pärli „Õhtu ilu“ Kärt Johanson, Eesti rahvaluule, seade Pärt Uusberg, solistid Sirlen Rekkor ja Katre Pukk, dirigent Raul Talmar.
Käisin täna veel päikeseloojangul jooksmas. Õhtu oli laulupidu – soe, heinamaad sirgusid oma mitmekesisuses, kased lõhnasid kesksuviselt, viljapead painutasid end õrnas tuules ja süda laulis…
Te tegite mind õnnelikumaks!
MIDA ANDIS MULLE VOLIKOGU KOGEMUS
Minu sõprade ring peaks teadma, et mul avanes eelmise aasta lõpus võimalus asuda Tallinna linnavolikogu liikmeks. Kuigi teadsin ette, et seoses plaanidega Järvamaal ennast teostada, ei saa tegemist olema väga pika voliniku karjääriga, pidasin õigeks siiski see vastutus võtta. Valimistel olin ju lubanud, et volikokku ma lähen.
Peab mainima, et mulle suureks üllatuseks ei olnudki volikogu liikmeks olemine nii lihtne kui arvasin. Olles üle kolme aasta omavalitsusjuht olnud, pidasin kõike enesestmõistetavaks. Esiteks on Tallinnas peale Keskerakonna kõik teised opositsioonis. Uskumatult keeruline oli ennast panna opositsiooni rolli, st igas küsimuses mõtlesin ülejäänud fraktsioonile vastupidisest loogikast lähtuvalt ja püüdsin leida põhjendust tegudele, kus kogenud silm ainult poliitilist punktivõttu märkas. Kohanemine võttis paar kuud aega.
Teiseks erineb Väätsa ja Tallinna volikogu töötegemine nagu öö ja päev. Kuna olin volikogus varem töötanud, ei olnud see mulle üllatus, kuid harjumatu siiski. Väätsal saavad kõik sõna niipalju kui öelda on, üle laua arutatakse ja mõeldakse teemad läbi. Sa tunnetad teist inimest, tema soove, ettepanekuid. Tallinna volikogu suurusest tulenevad piirangud ei toeta mõistetavalt nii väga arutelu, pigem pead vahel otsima krutskeid kuidas silma paista või oma lühikesse küsimusse või sõnavõttu, mahutama veidi rohkem loosungeid kui arutelu. Samas, parlamentaarne debatt ongi selline ja aruteluks on ka teised areenid.
Pean tunnistama, et midagi väga suurt selle poole aastaga korda ei saatnud mille üle võiks tohutult uhke olla. Andsin meie fraktsiooni aruteludele tooni, võtsin mitmel teemal sõna ja proovisin tähelepanu juhtida (näiteks soojusmajanduse arengukava, mis oli elanike jaoks ebasoodsalt ümmargune). Isegi ühe opositsiooni osapoole (IRLi äsjase parlamendisaadiku) algatatud rahvustevahelist konflikti õhutava otsuse-eelnõu osas tuli suud pruukida. Sellel teemal sai ka TV3le isegi kommentaar antud.
Samas oli pool aastat piisavalt pikk aeg, et õppida mida tulevases Türi vallas näiteks ei teeks või teeks teistmoodi. Näiteks opositsiooni kaasamise teemat Tallinnas ei ole, ära on kadunud isegi oskus või tahe kuulata. Selline olukord polariseerib volikogu liikmeid veelgi ja vahel kipub minema mõttetuks vastandumiseks, selle asemel, et midagi koos saavutada. Isegi Tallinna suuruses omavalituses juhtub, et linna eelarve vastuvõtmisel jääb paljudele juristidele märkamata seadusemuudatus, kus vajatakse eelnevalt ka halduskogu arvamust. Tsentraliseerimise läbi otsustamise koondamine keskele, muuhulgas tähendab see ka väheste kätte, on aastaid Tallinnas toimunud ja sellel on küll finantsmajanduslikke põhjendusi ning teeb juhtimise kergemaks (otsuseid saab kiiresti teha), kuid kohapealne otsustamine on selleläbi inimestest järjest kaugemale läinud. Linna juhtimises osalemisest on saanud pigem kaasamine kaasamise pärast. Seega on minu jaoks tõestust leidnud, et idee Järvamaast kui ühest suurest omavalitsusest, on inimesest kaugenemise tee, isegi ühinevas Türi vallas võiks kohapeal otsustamist rohkem olla.
Mõnikord sai istungi ajal mõttel lastud lennata. Näiteks arvutasime Jaak Juskega ühel volikogu istungil, et Tallinna eelarve on Väätsa omast 277 korda suurem :) ja kui juba Väätsa eelarvet on vahel keeruline lugeda, siis kujutage ette kui kerge on tahtmise korral Tallinna eelarvesse asju "peita".
Linnavolikogu liige on ka Heidy Tamme, kellega tutvusin Väätsa eakate seltsi Ristikhein peoõhtul ning pärast seda sai mitu korda volikogus mõtteid vahetatud. Kõik need jutuajamised on olnud lühikesed, kuid meeldejäävad. Kui näeme temaga, siis laulma ei hakka, kuid ühe tantsu teeme kindlalt! :)
Kuigi arvestades mis toimub Keskerakonnas ja IRLis üleriigiliselt, siis võib ennustada, et Tallinnas on põnevad ajad alles ees. Minu jaoks on aga põnevus täna pigem Türil, või õigem oleks öelda, et kui ma sõidan mööda ühinevat Türi valda ringi, siis näen igal pool võimalusi ja käe külge panemise kohti, Tallinnas aga jääb silma palju vähem.
TÜRI INIMESED VÄÄRIVAD MIINIMUMPROGRAMMIST ROHKEM
Ei tule kellelegi ilmselt üllatusena, et sügisel on inimestel erakordselt hea võimalus jälle kord mõtiskleda ja valik teha selles osas, kuidas ta näeb oma elutingimusi, mugavusi ja arenguid oma koduvallas.
Türi vallas toimuvatel valimistel on põhiküsimus, kas soovime samamoodi edasi tiksuda või tahame näha muutusi. Isamaa ja Res Publica Liit on valda kui masinavärki töös hoidnud ning teinud hädavajaliku, kuid sellest on vähe, et toimuks areng.
Sotsiaaldemokraatide kriitika oli ja on valla senise juhtimisstiili osas. Kõrgeim juhtimistasand on vallavalitsus ja vallavolikogu. Siia ei puutu kuidagi vallaametnikud ega õpetajad nagu meie suunas lendu lastud mõtetega näidata on püütud. Vastupidi - eriti just õpetajatele kuulub minu siiras austus, sest haridusest sõltub kõik - kui edukad on ettevõtjad, millist palka keegi saab, kui palju laekub makse jne. Ehk suures plaanis – kuivõrd õnnelikud me oleme.
Valimistel peavad võitlema ideed, ideoloogiad ning erinevad lähenemised. Kui sotsiaaldemokraadid ei ole rahul täna Türil tehtuga ja usuvad, et ühte suurepärast omavalitsust on võimalik veel paremini juhtida, siis palun - nõustuge meiega või vaielge vastu.
Türi ei ole ainukene omavalitsus, kus püütakse parandada teid, remontida lasteaedu ja koolimaju, kus tõstetakse töötajate palkasid ning jälgitakse, et valitsemiskulud liialt suureks ei läheks. Väätsal oleme täpselt sama teinud, Järva–Jaanis tehakse samuti, eriti tublid ollakse aga viimasel ajal Paide linnas.
Samas näeme, et ükski remonditud tee või uus koolimaja hoone ei hoia inimesi siin Järvamaal kinni, ei too neid siia elama. Rahaga õnne ei osta. Seega on elementaarse tegemine miinimum, millega võib–olla nii väga kiitlema ei peaks. Mis on olnud IRLi need käivitavad ideed, mida võimul oldud aastate jooksul teinud olete, et Türi eristuks, uueneks ja areneks?
Meil on erinev nägemus juhtimisstiilide osas. IRL viljeleb täna väikeses grupis otsustamist, sellist vaikset ja tasast, paitavat, peaasi et kedagi ei pahandaks. Lähtutakse põhimõttest, et omavalitsus peab looma miinimum-tingimused ja ülejäänu on inimeste endi teha. Selles ei ole ilmtingimata midagi halba ja seda ei maksa häbeneda välja öelda. Sotsiaaldemokraadid ei taotle aga iga hinna eest kõigile meeldimist. Me taotleme arengut ja muutuseid, julget pealehakkamist, unistamist. Kui vaja, oleme nõus vaidlema seni kuni selgub tõde. Meil on julgust, jõudu ja tahtmist, et otsida võimalusi, teha rohkem kui peab.
Me näeme ja mõistame külaelu arendamist IRList erinevalt. Vaidlustamata Taikse rahvamaja sulgemist, on arusaamatu lähenemine, kus vallavalitsus annab rahvamaja ülal pidada kohalikule seltsile olukorras, kus hoones on tänapäeva mõistes üle mõistuse kommunaalkulud. Iga teine vallavalitsus oleks enne seda taotlenud toetust ning vahetanud 15% omaosalusega õlikatla mõne odavama küttevariandi vastu. Ma ei kujuta isegi ette mõtet, et kui Türi vallal selleks raha ei jätku, siis ühel seltsil eeldatakse see olevat. Õnneks on vald olude sunnil 10 000 euro kanti ulatuvaid kommunaalkulusid siiani siiski ise maksnud. Kuid lõpptulemusena ei saavutatud rahalist kokkuhoidu ja koormati aktiivsed inimesed probleemidega. Taikse külaselts tegi sellel kevadel ära aga väga tubli töö – taotles ja sai Leader-toetuse küttesüsteemi vahetamiseks.
Teise näitena vaatame Türi äärealale. Villevere koolimaja mõte, sisuliselt kogukondliku ettevõtlusmaja idee populaarseim sarnane näide on Tallinnas menukas Telliskivi Loomelinnak. Kontseptsioon mida ka Pärnus suure rahaga luua üritatakse. Selle asemel, et tühjalt seisev koolimaja kohalikele rentida või odavalt müüa ning leppida kokku, et ostjad paigutaksid raha kas kogukonnakeskuse arendamisse või küla infrastruktuuri, müüs Türi vald selle 10 000 euro eest. Tulemus – investeeringut ei saanud ei hoone ega küla. Täiesti erinev lähenemine – IRL nägi võimalust teenida tulu, sotsiaaldemokraadid aga võimalust hoogu ühe küla elule sisse puhuda. Väärtuste küsimus.
Väätsal ei räägita niisama lumememmede ehitamisest. Sellised rõõmsad, õlg-õla kõrval tegemised aitavad mõista kui erilised inimesed su ümber elavad. Tekkiv sünergia paneb sellest edasi rääkima ja nii muutub positiivne tegu reklaammagnetiks, nagu Türi lillelaatki. Lumememmede eest saadud Eesti kõrgeim turundusauhind Kuldmuna tähendas, et tollel õhtul mõtlesid kõik saalis olnud 1000 turundus- ja kommunikatsiooni inimest Järvamaa peale väga positiivselt. Kõik see on nüüd suhete kapital, mida maakonna hüvanguks kasutada saab. Seetõttu oli valus lugeda IRLi esinumbri poolt selle sündmuse alavääristamist, sest „lumepalli veeretamine“ on üks neist põhjustest, miks Väätsa vallas on 2017. aastal kõige suurem elanike arvu kasv Järvamaal. Me ei suuda kunagi võistelda uute teede ja hoonete ehitamises Tallinnat ümbritsevate valdadega, küll aga võib elukeskkonna ligitõmbavaks muuta inimeste koostegemisega. Seega on igati loomulik, et vallavanem lööb alati sellistes tegevustes kaasa.
Kui me väidame, et sisulistele küsimustele pöörab tänane Türi vallavalitsus liiga vähe tähelepanu, siis me ei ütle, et midagi ei ole tehtud. Meie kriitika põhineb teadmisel, et vallavalitsusel endal puudub visioon, kuhu tahetakse näiteks haridusküsimustega välja jõuda. Eesti mõistes tüüpiline olukord, kus omavalitsus tegeleb koolide ülalpidamisega ning ministeeriumi teha on hariduse sisu. See on ohtlikult vale lähenemine.
Asjaolu kinnitab fakt, et koole juhitakse Exceli tabeli loogika järgi. Kui kõigi koolide rahastamisel antakse ainult summa, mis õpetajate palgaks vaja, siis ei ole kooli arengukaval enam mõtet. Näiteks kui Retla-Kabala kooli eesmärk on olla edukas kergejõustiku võistlustel, kuid sportimist rahastatakse samas mahus kui teistel koolidel, siis liigitub positiivne tulemus vaid imede kategooriasse.
Me mõistame, et valla finantsseis ei võimalda kõigi rahalisi soove ja unistusi täita. Seetõttu vajabki Türi julget unistamist ja suuremaid ideid, et inimeste, eriti tööealiste inimeste arv ei väheneks. Sellepärast peabki omavalitsuse mure olema, millised töökohad siin on, siia tekivad ja kuidas aidata kaasa inimeste sissetulekute suurendamisele. Siin elavate inimeste maksudest koosneb valla eelarve.
Kui soovime välisinvesteeringuid töökohtade loomiseks, soovime, et siin olevad ettevõtted suurendaksid oma efektiivust ja maksaksid rohkem palka, siis jõuame alati küsimuseni, et millised oskused ja teadmised on Türil elavatel inimestel. Kas on piisavalt vajalike oskustega inimesi. Ainuke relv, mis siin aitab, on paindlik, kättesaadav ja tuleviku töö tegemiseks vaja minev haridus. Panustamine kõigisse Türi koolidesse ja Järvamaa Kutsehariduskeskusesse on sotsiaaldemokraatide jaoks prioriteet.
Olen osalenud ülikooli, suurlinna, väikevalla ja paljude vabaühenduste juhtimises ja näinud nii mõndagi. Kuna kogemust tähtsustatakse mõnikord liigagi üle, siis lõpetaksin mõttega - meil võib olla ükskõik kui pikk ja tasakaalukas omavalitsuse juhtimise kogemus, kuid kui see on ideede-vaene, siis ei ole sellest mingit kasu.
Ilmus Järva Teatajas 20.06.2017
VALLAVANEMA LUULE VÄÄTSA PÕHIKOOLI LÕPETAJATELE 2017
Pikalt mõtlesin, et kooli lõpetajatele peetav kõne võiks teistmoodi olla. Kaua sa jõuad seda vallavanemat kuulata :) Mängu sai toodud muusika ja luule. Kuna paljud on pärast aktust seda kuulda tahtnud, panen siia nii videoklipi kui ka teksti.
Armsad lõpetajad, õpilased, õpetajad,
lugupeetud vanavanemad ja emad – isad.
See ei ole lõpp, vähemalt mitte tavaline.
See mõis on täis suuri tundeid.
Kindlasti leiame siit rohkelt rõõmu, silmist kurbust, südamest hirmu aga ka vabadust,
saali teisest otsast uhkust ja ootust.
Iga selline lõpp annab meile ühiskonnana helgemat lootust.
Teile, noortele, öeldakse, et uksed on valla, mine kasvõi maailma servani,
hinga vabadust ja katsu võimalusi, lõputuid..
Kuid helgel elul on piirid - vahel meid raamistada püüdvad ootused.
Iga isa ja ema jaoks oled sündinud kuumimast leegist.
Armastusest, imerohust, muutunud kõige kallimaks, elumõtte oluliseks osaks, vaatad alati neile vastu peeglist.
Sellesinase pärast on loomulik vanemlik tahe,
et su hilisem lapsepõlv, oleks kontrollitult turvaline ja sujuvalt mahe.
Teie järgmised sammud on kooli – gümnaasium või kutsehariduskeskus.
Hiljem kõrgkool, närvipinge, eksamid, katsed, sisseastumisvestlus.
Olgu haridustempli sambad mistahes suured, vanus sadades aastates,
maas sügaval teadmiste juured, on sealsetel õppuritel ja õpetlastel ka ootus..
Võib juhtuda, et pead tõestama oma õppimise truudust õpetajale, asetud süsteemi,
kus mõtlemine ja tegevus on piiratud, allutatud eesmärgile hinne viis.
See annab kindluse, raamitud tegutsemise mall, kuid kas taoline ootus väärib,
et oma arenguteel pead tegema allahindluse?
Ootused on ka ettevõitjail, majandusteadlastel.
Neil, kes raha tegemises on head, uue loomiseks vajavad helgemat pead.
Et süsteem õlitatult toimiks, on teada, millise töötaja peab koolitama haridusmasin –
inseneri, reaalteadlase, keevitaja, masinaoperaatori, koodikirjanike arv haledalt kasin.
Ka presidendil sinu suhtes ootus on.
Vaba ja aktiivne kodanik, kes huvitub ja kaasa räägib,
mitmetahuline aktivist, osaleja, tunnustust sa väärid.
Mõnes mõttes oled juba õigel teel, kui kooliajal olid õpilaste president või
laulukooris hea solist, näiteringi värvikirev esineja või olümpist.
Ja ärme unustame naabritädi,
kes võis üleaia kommi anda või siis lõugu laksutas.
Hoolimata tema käitumiseviisist, iga sinu võidu peale südames ta plaksutas.
Tema ootab, et sa saaksid kuulsaks, poliitikas või televiisoris.
Mäletad veel koera sünnipäeva pilti, kus te kõrvu seisite?
Sellesama räägiks turuväravas ta tuntuks, sinu sõprusega hoobeldes.
Sõber hea, ka mul on sulle ootus ja sõnad need.
Kui sa lähed siit Väätsalt, liigud sihitult või kindlalt teel, oma maailma avaruste poole.
Jää endaks, järgi südamekutset, sea sihte ja täida neid,
Õpi tunnetama, mis maailm soovib, kuid ära ela tuimalt täites teiste ootuseid.
Tunned alati ära võimaluse õige, kui unistad, teed seda tihti, teed suurelt.
Tehes inimmaailmas läbilõike, leidub vähem neid, kes mõtteid ellu viivad,
mõttelendudele külge ehitavad tiivad – see on sinu võimalus!
Ja kõige lõpuks tahan teile öelda: päikene paistab ja loodus lokkab, kätte jõudnud suvi! Nautige!
KANDIDEERIN TÜRI VALLAVANEMAKS
Minu esimene kord vallavanemaks kandideerida ja nimekirja eest vedada. Täna esitas sotside valimisnimekiri mind Türi vallavanema kandidaadiks. See tähendab, et meie jaoks on ametlikult valimised alanud. Kampaaniast ja plaanidest kirjutan täpsemalt tulevikus. Postitan siia oma tänase kõne. Samuti tahan tänada kõiki meie nimekirjas kandideerijaid, keda on üpris palju. Tänada nende usu ja tahte eest midagi tõsiselt muuta ning loomulikult tänase usalduse eest.
Head sõbrad,
Haldusreformi mõjul ühinevad kolm omavalitsust üheks. Türist, Kärust ja Väätsast saab sügiseste valimiste järgselt Türi vald. Osaliselt taastame Türi kihelkonna piire, sisult aga loome uue omavalitsuse. Elanike arv tõuseb 11 000ni, meist saab Eesti tugevaim põllumajandusomavalitsus ning üks suurimaid taastuvenergiat kasutavaid maapiirkondi.
Väätsa panus loodavasse omavalitsusse on Eesti üks paremaid eakate kodusid ja energiatark kool, kus nutikas koolihoones püüeldakse kõige kaasaegsemate haridusuuenduste poole, kool mille missioon on kogu Järvamaa hariduselule tuge pakkuda. Me saame jagada kogemust, mis pöörab väljarände elanike sissevooluks nii, et tekib elamiskohtade puudus. See on koostegemine – lumememmed, kortermajade festival, raba laudtee, talgud jne.
Võrreldes teiste sarnaste keskuste edenemisi nagu Elva, Põltsamaa, Valga, Kuressaare, ei ole Türi linn viimase 6 aasta jooksul kuhugi märgatavalt arenenud. Suurimaks edasiminekuks võib pidada Pärnu-Rakvere ja Tallinna mnt renoveerimist, kuid seegi on tehtud maanteeameti poolt.
Mul ei ole põhjust öelda, et IRLi poolt juhitud vallavalitsus ei ole teinud midagi. On tehtud, kuid tehtud on väikeseid ja pisikese ambitsiooniga ning tihti kommunaalmajandusega seotut. Kesksel kohal on bürokraatlik lähenemine ja nii iseloomustab Türi juhtimist pigem rahvamaja ja lasteaia sulgemine, aktiivsetele inimestele ja seltsidele kommunaalkulude õlgadele asetamine või külaelu arendamise mõistmatult raskemaks muutmine. Ma ei saa öelda, et selline juhtimine edasiminek oleks, pigem konflikte vältiv paigalseis, mis ühel hetkel osutub tõsiseks mahajäämuseks.
Türi vallas on kaks suurt erakonda, kellest üks saab olema vallavavalitsuse moodustaja ning määrab Türi nelja aasta suuna. Sügisel peavad inimesed tegema valiku Sotsiaaldemokraatide või Isamaa- ja Res Publica Liidu vahel. Mitte ainult kahe erakonna, vaid valida tuleb erinevate nägemuste vahel, kuidas Türi valda juhitakse ning milline peaks tuleviku Türi välja nägema.
Meie nägemus juhtimisest on erinev. Julgen väita, et täna on juhitud Türi kui mõne vana tehase filiaali. Juhtimises on inimese asemel kesksel kohal organisatsioon, muutuseid ja riske pigem välditakse. Isegi olukorras, kus maailm on muutunud, hoitakse pigem vana, lastes masinavärgil vaikselt oma lõpu poole veereda.
Türi vallas on samamoodi - bürokraatlik masinavärk tiksub suurepäraselt - kodulehel on info, sekretär naeratab ning vallavalitsuse kulusid vähendatakse pidevalt. Juhtimise mõttes tundub olevat nägemus, kus vallavanema ülesanne on tagada koolimaja olemasolu, lume lükkamine ja tänavavalgustus ning mitte rohkem sekkuda. Ülejäänu jääb inimeste endi teha.
Ma küsin, et mis siis saab kui igal pool neid inimesi ei ole? Kes aitab hättasattunut, mitte isegi talle kala andes, vaid õnge pakkudes? Kelle mureks on kaduvad töökohad ja väike palk? Kes peaks märkama ja otsima häid algatusi ja neile õla alla panema?
Riskijulgus katsetada, proovida uut. Ma ei ole seda Türi valla juhtimisel näinud. See tähendab, et elatakse mitte tulevikku vaatavalt, vaid tänases päevas, veel hullem, mõnes valdkonnas võib- olla eilses päevas. On suur vahe, kas aimata tulevikutrende ja olla ise liider või sabas sörkida. Teatavasti jäetakse viimastele vaid puru, eestvedajad saavad aga kõik – omavalitsuse mõttes töökohad ja paremad sissetulekud, arengu, elurõõmsamad elanikud ning suuremad võimalused noortele.
Sisuga ei tegeleta. Näiteks haridus. Kuidas saab olla nii, et sisu eest vastutab ainult kool? Kas vallavalitsus ei peaks olema see hääletoru, mis elanike soove väljendab ja hariduselu suunab? Kas ainult raha jagamine? Kuhu valla külad arenevad või kas üldse arenevad, on jäetud samuti kohalike enda mureks. Taotle korra aastas raha ja ongi kõik. Neid näiteid on kahjuks palju.
Türi linna arendamise ambitsioonid on väikesed ning maapiirkonnale pööratakse vähe tähelepanu. Seda tehakse juhtimise loogikast lähtuvalt, kus investeeringuna nähakse raha suunamist betooni, mitte inimestesse. Maapiirkonda nähakse hääbuva kohana, kus parim lahendus on kärpekirves. Türil on väljavaade olla koos Paidega tugev kaksiklinn, kõik see vajab aga suunamist ja unistamist, eelkõige aga oskust seda potentsiaali märgata.
Kärpimine. Türi vald on Järvamaa parim kärpija. Kokku on hoitud lasteaedade, koolide, rahvamajade, raamatukogude, valitsemise kulude pealt. Kui vaatame valla eelarvesse, siis paremaks pole elu läinud. Türi elanike arv väheneb noorte perede ja laste poolest ikka üle mõistuse kiiresti. See tähendab - tulevik jookseb siit minema. Kärpimine võib olla mõneti õigustatud, kuid see ei saa kesta lõputult. Varsti ei ole midagi kärpida. Kokkuhoid tulusid ei suurenda. Valla tulubaas saab kasvada ainult siin elavate inimeste tunnetatavast heaolu tõusust.
Ma tahan öelda, et Türi vallal on palju potentsiaali olla uuenev, edukas ja hea koht elamiseks. Pigem on küsimus selles, kas seda osatakse märgata. Raudtee võimalus on osaliselt kasutamata, siin elavate inimeste ideed ja algatused väärivad suuremat tähelepanu ja tuge, koolid peaksid omama suuremat rolli Türi arenguloogikates, meil on palju eakaid inimesi, kelle elukogemus ja oskuste pagas on kasutamata. Kõrgtehnoloogiline põllumajandus, isegi põllumaa, mille kohal on avarad õhuväljad, on teatud tüüpi ettevõtluse või sündmusturismi mõttes tohutu potentsiaal.
Sotsiaaldemokraatide eesmärk on anda Türile see hoog, mis viib valda edasi. Tulevikunägemus, mis vaatab teistest kaugemale ette.
Me näeme hariduses võimalusi. Kutsehariduses, gümnaasiumihariduses, põhihariduses ning vähe tähelepanu saanud täiskasvanuhariduses. Haridus ei anna ainult vabadust, vaid haridus annab töö. Keegi ei tohi tunda ennast kasutuna olles töötu või saades vähe palka. Küsimus on usus ja tahtes olukorda muuta. Täna ei ole veel hilja rakendada meetmeid, mis tagaksid inimestele suurema sissetuleku või töökoha!
Jah. Meil on plaan, kuidas siia meelitada töökohti, rõhutan - hästi tasustatud töökohti. Meil on ka plaan, kuidas aidata kaasa senisest rohkem väikeettevõtluse arengule, siin juba tegutsevatele ettevõtetele. Kõige selle aluseks on võimalus kiirelt ja paindlikult uusi oskuseid ning teadmisi omandada.
Uue Türi põhikooli hoone ehitamine on õige, kuid see on miinimum, mida teha saab. Põhiküsimus on hariduse sisus. Õpetamine ei pea kohanduma uue hoonega, vaid koolimaja tuleb ehitada selline, mis toetab õppe eesmärke. Lastele tuleb kindlustada haridus ja keskkond, mis kujundab neist tugevad, enesekindlad, sotsiaalsed ja tuleviku väljakutseid rõõmuga vastu võtvad noored. Selline kool peab oma olemuselt olema kogukonnakool, tehtud koos lapsevanemate ja ettevõtjatega. Sama kehtib Retla–Kabala, Käru, Väätsa ja Türi Toimetulekukooli puhul.
Linn ei saa areneda ilma maapiirkonna edasiminekuta. Kõige lihtsam näide on Türi turg, mille kiratsemise lõppu võime loota siis, kui küla- ja maaelule rohkem tähelepanu pöörame. Nutikas ühistranspordisüsteem, mis võib tulevikus põhineda isejuhtival bussil, rendiautol, motorolleril või kasvõi jalgrattal, peab saama Türi valda iseloomustavaks sõnapaariks.
Ma olen näinud taastuvenergia jõudu ja energiasäästu võlusid. Oisu, Käru, Lõõla, Väätsa, Villevere jt näidete näol on meil vundament valatud, et juba lähitulevikus rääkida energiavallast. Meie ambitsioon ei peaks olema ainult ise elektrit, biogaasi või sooja toota, vaid siia meelitada suuri energiaparke ning luua kompetentsikeskus, mis suudab nõustada meie ettevõtjaid ning elanikke keskkonnatehnoloogiatest loodushoiu ja rahalist võitu saama.
Sotsiaaldemokraatide seaduse kujul teoks saanud valimislubadus suurendab noorte huvihariduse rahastust juba sellel aastal ühinenud Türi valla jaoks rohkem kui 70 000, järgmisel aastal ligi 200 000 euro võrra. Olles olnud idee seaduseks kirjutamisel kaasas, on meil plaan, kuidas see kohapeal lõpuni viia. Olulisena toon välja huviringide juurde loomise linna, Kärusse, Kabalasse, Väätsale, Türile ja Oisu ning vajaduse leida lahendus neile peredele, kelle finantsolukord ei võimalda täna kõigil lastel osaleda tegevustes, kus neil vaja oleks. Kirss tordil oleks huvihariduse kui mitteformaalse õppe sidumine koolihariduse ja õpitulemuste arvestamisega.
Meie valitsemise põhialuseks on aga kogukondade võimestamine. Minu usk inimeste koostegemise jõudu pärineb Väätsa kogemusest. Mitte ükski ehitis või asutus ei muuda ühte valda nii ihaldatud elamispaigaks kui teadmine, et seal tehakse ägedaid asju. Tehakse koos. Mitte ükski vallavalitsus ega komisjon ei suuda olla niivõrd loov kui meie elanike fantaasia. Ja ei peagi olema. Vallavalitsus peab häid ideid tagant lükkama ning võimalustest haarama. Peab uskuma ja usaldama.
Sotsiaaldemokraatide eesmärk neil valimistel on valimised võita! Meil on selleks kõik võimalused olemas. Varasemaid valimisi ja ühinevaid omavalitsusi arvesse võttes ka suur toetus. Meie ridades kandideerib 15 volikogu liiget, 4 praegust või endist vallavanemat ja linnapead, 5 vallavolikogu endist ja praegust esimeest, külavanemad, korterühistute esimehed, noored liidrid, sportlased ja paljud kogukonna aktivistid.
Meie näol on Türi elanikel võimalik valida suurtel sammudel edasi liikumine, julgus riskida ja katsetada uut. Usk inimeste koostegemisse ning partner, kes toetab ettevõtlust ja häid algatusi linnas ning maal ühtviisi. Meil on ambitsioon kasutada Türi valla tohutut potentsiaali, tõestamaks kogu Eestile, et siin Kesk–Eestis on võimalik kõik see, mis suurlinnas ja veel rohkemgi!
TÜRI UBER, SÕIDUKREDIIT JA ISEJUHTIV MASIN
Kui soovime omavalitsust või maakonda mis rohkem inimesi tõmbaks ja hoiaks, siis peame olema valmis unistama, riskima ja katsetama. Tänane ulme on homme reaalsuseks. Ühistranspordisüsteemil terendab võimalus tehnoloogia abil erakordseteks muutusteks. Ideaalis võiksime tulevikus sõita ühistranspordiga täpselt sellel kellaajal sinna kuhu soovime.
Kas olete kuulnud või ise arvamust avaldanud, et bussid sõidavad peaaegu tühjalt, sõidavad liiga harva, sõidavad valel kellaajal või ei sõida üldse? Ilmselt olete. Tänane ühistranspordi süsteem ei võimalda linnainimesega võrdseid võimalusi metsade taga elavale noorele perele või liikumisvahendita pensionärile. Kuigi oleme oma ühistranspordikeskusega paljudele maakondadele eeskujuks, meie transpordivõrk on mõistlik ja kohati tihedam kui teistes Eesti otsades, ei ole Järvamaal leitud lõplikku rohtu selle mure vastu.
Väätsal korraldame igal aastal külakoosolekuid, et vallavanem kuuleks mis inimeste mured on ning saaks oma mõtteid tegemistest tagasi peegeldada. Busside teema tõstatasid Lõõla küla inimesed meie esimesel kohtumisel, sellest ajast peale oleme proovinud üht ja teistpidi lahendust leida, kuid ausalt - see ei ole õnnestunud. Tänaseks olen jõudnud veendumusele, et lahendust ei tulegi, vähemalt seni, kuni proovime tänaseid bussimarsruute ümber mängida vanade loogikate järgi. Ikka on tulemuseks nokk kinni ja saba lahti või vastupidi.
Lahendus võiks peituda jagamismajanduses. Iseenesest on kogukonnapõhist sõitmist proovitud siin- seal, mõnel puhul see näiteks naabrite puhul toimibki. Kogu omavalitsuse transpordikorralduse jaoks on vaja aga rohkemate garantiidega ning kindlalt tasustatud süsteemi.
Jagamismajanduse ülemaailmseks lipulaevaks on kindlasti Uber. Telefonis töötav programmijupike, mis võimaldab kõigil registreeritud kasutajatel oma autoga täpselt nii kaua ja palju taksot sõita ning raha teenida, kui inimene seda soovib. Ülejäänute jaoks on tegemist arvestatava alternatiivina taksole – odavam, paindlikum, huvitavam, kiirem.
Uberi või tema kaksikvenna Taxify jaoks ei ole aga ükski Järvamaa omavalitsus ahvatlev. Nende ärimudel ei ole siinkandis taksole sarnaneva sõitjavedamise teenusena tasuv. Välja arvatud juhul, kui julgeksime Uberist või Taxifyst teha ühe osa ühistranspordi teenusest. Kombineeritud süsteemi, kus sarnaselt bussile tuleb osta pilet, millest osa maksab kinni riik või kohalik omavalitsus. Väheneksid kulud tühjalt sõitvale bussile ja sõit toimuks siis kui inimene seda soovib.
Positiivse üllatusena mõtleb Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium meiega ühes suunas. „Smart City“ programmi raames on riigil kavatsus nõudluspõhist transpordisüsteemi ühes Eestimaa omavalitsuses katsetada. Plaanitakse innovatsioonihanget Uberi ja Taxyfi sarnase süsteemi käivitamiseks.
Võimalustest tuleb haarata ja nii juhtuski, et nädal tagasi arutasid Eesti IT ettevõtjad ja transpordi eksperdid tulevase Türi valla näitel, kuidas lahendada väheasustatud piirkondade nõudluspõhist transpordipakkumist. Oma ettekandes ekspertidele tutvustasin meie murekohti ning käisin välja veksli, et igat süsteemi, mis maal elava inimese elu paremaks muudab, olen vallavanemana nõus koheselt rakendama.
Seminari lõpuks oli laual hulganisti ideid, jagamismajanduse sõiduteenuse kõrval tutvustan veel mõnda neist.
Lihtsaim võimalus nõudluspõhisele ühistranspordile on kasutuses mõnes Eesti maakonnas tellitavate liini lõppude puhul, kus sõidab harva inimesi. See tähendab, et kui liini lõpus elavad üksikud sõitjad tahavad, et buss nendeni sõidaks, annavad nad sellest telefoni teel eelnevalt teada. Nii on kindel, et buss tühjalt ei vura, kulutatakse vähem raha, mille arvelt saab mõne uue liini käiku panna.
Arutati võimalust paigutada küladesse ühiskasutatavad elektriautod. Tehnoloogia võimaldab piisavalt palju jälgida kes, kuhu sõidab, olemas on alkolukud ja info iga juhi kohta, kes rooli istuda ei tohiks. Kogukonnapõhine, usaldusele ja koostööle üles ehitatud süsteem. Vajab harjutamist, katsetamist, kuid bussi lõpp-peatuses võiks selline võimalus inimesi oodata. Hiljemalt kümne aasta pärast on idee teostatav isejuhtivate masinatega. Istud rooli, sõidad koju ja auto läheb ise bussipeatusesse tagasi.
Sõidukrediit. See tähendab, et omavalitsused ja riik ei toteeri konkreetset bussiliini, vaid garanteerib igale inimesele teatud piirkonnas konkreetse summa nii-öelda virtuaalraha. Selle raha eest on võimalik läbi jagamisplatvormi või mõne muu süsteemi, tellida omale auto koju, käia linnas näiteks arsti juures ning siis koju tagasi sõita. Sõidad täpselt kui vajadus on! Alles jäänud krediidi võid anda naabrile või järgmisel kuul rohkemateks sõitudeks kasutada.
Isejuhtiv buss või sõiduauto. Isejuhtivad masinad jagatakse 5 kategooriasse. Täna näeme neist kolmanda kategooria masinaid Teslade näol liikluses. Neljanda kategooria masinad suudavad juba täiesti iseseisvalt liikuda, kuid vajavad operaatori või juhi sekkumist hetkedel kui ei suuda tuvastada, kas näiteks ees olev takistus on inimene või lumehang. Taoliste masinate tulekut on lubanud erinevad autotootjad juba enne 2020 aastat.
Isejuhtiv masin tundub vahest mulle endalegi hirmus, kuid aitab lahendada palju tänaseid murekohti. Sellised masinad võimaldavad täiesti ümber korraldada terve ühistranspordisüsteemi. Näiteks pärast hommikul tööle sõitmist võib teie auto terve päeva tööd teha ning teisi inimesi sõidutada. Sama kehtib ka öö kohta. Kool ei pea enam algama kell 8:00, sest lapsed saavad ilma ema-isa abita kooli ja koju. Kui vaja, võib masin sõita kõige kaugemasse valla otsa ning seal oodata, ilma muretsemata, et autojuht kuidagi koju peaks saama.
See on ulme, ma tean. Täpselt sama palju ulme kui 12 aastat tagasi mobiiltelefon mis näitab videoid või 7 aastat tagasi tehnikaülikooli tulnud 3D printer. Tehnoloogia areneb kiiresti ja edukad on need, kes võimalustest kinni haaravad. Suureks eeliseks saame ainuüksi pidada juba olukorda, kus oleme uued lahenduse läbi mõelnud ja unistanud ning võimaluste saabudes saame oma inimeste jaoks neid rakendada.
Tegelikkuses on tuleviku lahendus segu tänasest süsteemist ja sõidujagamise teenusest. Suurema sõitjate arvu korral jääb sõitma vana hea buss, kuid näiteks kaugemad otsad, kohad kuhu buss ei käi või harva sõitva bussiliini puhul, võiks individuaalne sõiduvõimalus juurde lisanduda.
Arvatavasti tekib paljudel küsimus – kes kõik selle kinni maksab? Lähiaastatel suurendab riik maakondliku ühistranspordi rahastamist ja mitte ainult minu nägemuses, võiks see raha tulevikusüsteemide loomisele kuluda. Teatud tühjad või kallid sõidud jääks ära, vabastades ressursse ning kui mitu korda parema süsteemi käivitamiseks on vaid väikest lisapanust vaja, siis ei maksa kahelda, et need vahendid ka leitakse.
Ilmus Järva Teatajas 16.05.2017
KUIDAS MÕNE TUNNIGA RABA LAUDTEE EHITADA - VAJA ON FANTASTILISI INIMESI
Tegime ära!
Vähemalt suurema osa hullumeelsest ideest ehitada 2 km raba laudteed. Minu jaoks uskumatu kogemus inimeste koostööst, tahtest, heast tujust ning eesmärgikindlusest. See on kinnitus sellest, et meile läheb korda oma kodukohas toimuv, head eesmärgid ning koostegemine. Õnnestumise valemi üks osa on selles, et võimalused tuleb välja pakkuda, mitte pähe määrida ja häid asju tehakse koos, vahet ei ole mis on sinu ühiskondlik staatus või positsioon.
Umbes kella 12:00 ajal oli meid metsas kokku 260 inimest. Nooremad, vanemad, Väätsalt, Paidest, Türilt, Tartust, Tallinnast jne. Oma matka käigus tegid tunnise tööpausi isegi noorkotkad. Kõige olulisem oli valmis saada kaugem, märjem ja kõige pikemat materjali tassimist vajav lõik ning selle eesmärgi saavutasime 100%. Kokku valmis teed 1,2 km (materjali tassimise pikkus kaugemasse otsa oli 1 km), selleks kulus 170 inimesel 5 h. Keskmiselt kõndis põhjapoolsel laudtee osal iga inimene 6,6 km ja lõuna poolsel küljel 10 km. Kokku kõndisid kõik talgulised rohkem kui 1000 km (päris hea kalori põletamine).
Põhja poolsel matkaraja küljel on 300 m materjali metsas ja vajab laudteeks kokku ehitamist, see on tehtav 4-5 mehega 5 tunniga. Lõuna poolsel küljel on vaja transportida ka materjal metsa. See on tehtav 15 mehega 6 tunni jooksul. Siit ka minu üleskutse, et kes oleks nõus laudtee ehituse lõpetama, palun pange oma nimi siia kirja, siis teab mõnda ühist hetke otsida (tööpäeva õhtune aeg, mõni nädalavahetuse päev).
Muidugi eriti hea uudisena kuulsin, et täna käidi omal algatusel juba teed edasi ehitamas ja ehitajad olid leidnud metsast veel inimesi, kes sama tegid. Väga eeskujulik. Kuna näidistee on olemas, materjal samuti, siis võib ka iseseisvalt panust andma minna. Kui vaja, saab naelad meie käest.
Põhja poolsesse suunda olime planeerinud 100 inimest, lõuna poole 50 kuna põhja poolsel osal on laudtee 2x pikem kui lõuna poolsel osal. Olime loonud ajutised lähenemise teed, et materjal võimalikult lähedale tuua ning raba ennast säästa. Peab tunnistama, et hea oli näha, kuidas teades eesmärki, suutsid inimesed ise omale paremaid liikumise võimalusi luua, seda rajalt kõrvale astumise platvormi või välja ilmunud kärude näol. Samuti oli hea vaadata ehitamise kiirust, siinkohal müts maha meeste ees, kes seda tegid, sest silmnähtavalt tekkis osavate käte all ka tee.
Kui planeerimisel arvasime, et tassima jäävad tugevamad naised ja mehed, siis päriselu näitas, et vanus ja sugu ei määranud midagi. Kangelasi oli kogu raba täis. Kõik tegid tööd. Suur kummardus kõigi teie ees, sest tegelikult ei olnud sadu meetreid materjali tassida midagi nii kerge. Ma arvan, et kõik me tundsime seda õhtu saabudes väsimuse näol ja järgmistel päevadel lihastes :).
Pikka aega räägiti Väätsal sellest, et laudtee tuleb teha ja korrastada. Kes rabas käis, märkas, et vanad haavalauad paistsid mõnes kohas raba pinnases veel välja. Kunagi võeti selle tee rajamine ette õpetajate eestvedamisel, et lastele kaunist loodust paremini õpetada.
Mullu sügisel otsustasime, et kaua me siin ikka räägime, teeme asja ära. Ainult selle erinevusega, et materjali kavatsesime talvel saanidega kohale vedada. Loomulikult ei olnud talvel ei külma ega lund. Kuna ideed oli pikalt veeretatud ja materjalikulud soodsamaks kaubeldud, ei tahtnud plaanist enam loobuda ning otsustasime, et riski võtmine on siinkohal õigustatud.
Ülejäänud lugu juba teate või kogesite ise.
Minu suured tänud kuuluvad ehitusmaterjali osas õla alla pannud AS Paide MEKile ning loomulikult Väätsa vallavalitsusele. Töökindad tõi meile Würth. Samuti kuu aega enne saega kõvasti möllanud Andrus Suurkivile ja nädala metsas veetnud Peeter Laidinenile, oma kulude ja kirjadega materjali metsa transportinud Kristjan Liebergile ja abiks olnud Väino Valdurile. Samuti vallavalitsuse liikmele Heigo Laaneoksale, kes korraldas kõik pisimaterjalid ja liiklusskeemid, Heimo Tammistele, kes sponsoreeris naelte ostu ning oli laudtee mõtet hoidnud hõõgumas kunagistest aegadest alates. Kindlasti suur tänu Kaspar Pokile ja Virgo Pärnale, kes aitasid Terevisiooni jaoks drooniklippi teha, kõigile meedia inimestele Järva Teatajast, Kesk – Eesti Tre raadiost, kes eelnevalt sõnumi inimesteni viisid. Niisama ju 260 inimest kohale ei saa. Veelkord tänu kõigile kes käisid, tassisid, ehitasid või värvisid ja neile, kes veel korraks appi tulevad või seda juba teha on jõudnud.
Meediakajastus:
Kesk-Eesti Tre raadio (Maarja Trauss)
Liina Prohhorov
Järva Teataja (Dmitri Kotjuh)
ERR (Olev Kenk)
Aktuaalne Kaamera, Reporter, Seitsmesed Uudised.
ELAN JÄRVAMAA POPIMAS VALLAS!
Seda vähemalt elanike juurdekasvu mõõdupuu järgi. Aasta algusest vaadatuna on väätsakate arv suurenenud 31 inimese võrra. Muidugi on mu popi valla pealkiri veidi meelevaldne, sest tõeseid järeldusi saab teha pikaajalises aastate võrdluses.
Samas on uhke tunne küll, sest Järva-Jaani inimeste arv suurenes 14 ja Kareda oma 3 inimese võrra. Ülejäänud omavalitsused on miinuses.
Päriselus on aasta algus alati positiivsem kui augustiga algav aasta lõpuperiood, kui mujale elama läinud vahetavad lasteaia või koolikoha pärast ametlikku elukohta.
Seda juttu, et Väätsale tahetakse elama tulla, kuid meil puudub korterite nappuses sisuliselt üüriturg ja maju on müügis liiga vähe, et seda valikuks võiks nimetada, olen ammu rääkinud. Midagi selles Väätsa vallas ikka on, sest viimaste aegade rahvastiku trend on pigem paremuse poole olnud.
Võime öelda, et meil on energiatark koolimaja, suhteliselt korras teed, korras lasteaed, muru niidetakse tihedamini kui paljudes teistes kohtades jne. Kuid hooned ja tänavad ei määra eelistust elukoha valikul, sest selles teemas konkureerivad kõik Eesti omavalitsused. Küsimus on, et mille poolest me teistest erineda saaksime?
Kui sul on valida, kas asuda elama kohta kus midagi toimub või kus on vaikus, siis valid alati elu ja melu. Ühe valla või linna muudavad ligitõmbavaks ikka inimesed. Nende omavaheline läbisaamine, koostegemine ja see, kui palju kohalik võim kodanikualgatust võimestab ja häid ideid tagant tõukab.
Olen seda usku, et inimeste fantaasia on piiritu, ühe ja sama probleemi lahendamiseks suudavad kõik täiesti erineva vaatenurga leida. See kõik on suur väärtus ja rikkus. Algatused ja ideed kasvavad vaid juhul, kui sa nendega üksi ei jää ning sind maha ei tehta.
Järgmine koostegemine on laupäeval Teeme Ära talgutel. Kas rabasse tehtav laudtee saab valmis või jääb veel 100 m teha, see ei olegi nii tähtis. Oluline on koostegemisest saadav eduelamus ja läbi selle kokku kasvamine. Nähtamatud protsessid, kuid tohutult võimsad.