Türi hariduse valikutest ja tulevikust
Türi hariduse tulevik vajab läbi mõeldud plaani – põhikooli, gümnaasiumi ja täiskasvanuhariduse tasemel. Sotsiaaldemokraadid on valmis selles väljakutses osalema, neis küsimustes ei tohi olla opositsiooni – koalitsiooni. Arvan, et haridusküsimused on sedavõrd olulised ja põhimõttelised, et mõnes küsimuses võiksime isegi kaaluda läbimõeldud rahvahääletust.
Ilmselt ei pea ma tegema sissejuhatust Türi põhikoolide saagasse, mis tipnes volikogu otsusega hiljemalt aastaks 2022 sulgeda kahes Türi valla põhikoolis kolmas kooliaste. Kui vallavalitsuse esialgne ettepanek sisaldas Käru ja Laupa kooli nime, siis otsusest kooli nimede väljavõtmisega võib nüüd kokkuhoiukirves langeda ka Retla-Kabala või Väätsa Põhikooli kahjuks. Tulevikuks ei lisa kindlust ka asjaolu, et aastaks 2022 valitakse uus volikogu ja vallavalitsuse koosseis, otsus sulgeda aga on tehtud ning nagu nägime, pole keegi kaitstud mõtete eest, mis kerkivad mõnikord viimasel minutil. Isiklikult ei pea ma õigeks kõigile valla koolidele sellise määramatusega hirmu sisendada.
Tegelikult on kurb, et oleme jõudnud olukorda, kus väärika Türi valla ülioluline hariduselu puudutav otsus langetati ühe rahastusprojekti järgi. Mitte miski ei takistanud Türi hariduse tulevikku varasemalt planeerimast, isegi mitte haldusreform, sest Väätsa ja Käru koolide hooned on väga heas korras ning õpilaste liikumist neist koolidest mujale ette näha ei ole.
Mis on kolmandate kooliastmete sulgemise põhjus? Vallavalitsus prognoosib, et õpilaste arv tänasega võrreldes ei muutu – igal aastal alustab vallas kooliteed 80 uut õpilast. Seega õpilaste arvu vähenemine põhjus ei ole. Õpilase kohta tehtav kulu ruutmeetri kohta seda samuti ei saa olema, sest kui võtame näiteks Laupa mõisahoonest ära 7-9 klassi, siis halduskulud sellest ei muutu – hoonet köetakse täismahus edasi, koristama peab kõiki ruume, pigem kulu õpilase kohta suureneb. Õpetajate palgakulu kokkuhoid ei ole samuti märkimisväärne. Alles jääb oletus, et Türi Põhikooli uus hoone toob kaasa õpilaste suundumise väiksematest koolidest linnakooli ja õpilaste arv klassis jääb liiga väikeseks. Juba ainuüksi selline oletus põhineb maakoolide kahjuks rääkivate alusväärtustega otsustamisel. Põhimõtteline debati koht - las minna või kas kõik koolid peavad olema ühel pulgal oma võimekuselt.
Eesti riigis kipub olema kahjuks nii, et vallad ja linnad tagavad kooli toimimise rahalise poole, hariduse sisu näib aga ministeeriumi teha olevat. Tegelikult loob riik raamid, mille sisustamisse tugevalt panustamine loobki omanäolised koolid. See aga ei saa juhtuda ilma vallavalitsuse selge nägemuse ja tugeva toeta. Pealiskaudsus valla või linna tasandil hariduselu juhtimisel ongi tekitanud enamikes eestlastes arusaama tiksuvast munitsipaalkoolist ning Türi ei ole siin kahjuks erand.
Pärast vallavolikogu sulgemisotsust saab ilmselt järgnevatel aastatel määravaks, millise kiirusega ja kuhu poole valla koolid liiguvad, õpilaste arvu nendes koolides määrab eelkõige aga hariduse kvaliteet, kooli tugevus ja omanäolisus. Jalgadega hääletamine on kõige konkreetsem mõõdik, mida ei suuda ümber lükata ühegi vabandusega. Ma loodan, et siit saavad vähemalt alguse julged muutused ja pingutused, seda ka praeguses protsessis end tugevana tundva Türi Põhikooli jaoks.
Teine Türi hariduselu debatt peabki tekkima hariduse kvaliteedi osas. Mitte ainult seatud õpieesmärkide sõnastamine ja saavutamine, vaid küsimus, kust lähevad piirid ja kuidas neid seada. Näiteks eeldame tänaselt koolilt teatud sotsiaalsete üldpädevuste andmist, mille kohta peame julgema küsida, kas 4-6 lapsega klassis õpilane kogeb ja õpib hilisemaks eluks vajalikke sotsiaalseid grupi- ja teisi protsesse. Kui jätkame tüüpilist munitsipaalkooli lähenemist, on see pigem kaheldav.
Vaadates, millised väikesed Eesti koolid on edukad, siis tihti paistavad silma erakoolid, kus kulud õpilase kohta ei ole suuremad kui valla või linna koolis, tulemused kipuvad aga paremad olema. Miks? Sest koolis toimuva määrab suuresti lastevanemate tellimus, koolijuhi ja õpetajate valmisolek ennast selle järgi painutada. Tulemuseks omanäolisus, usk kooli ning laste ja lapsevanemate rahulolu. Usun, et peaksime sellistest õhinapõhistest koolidest õppust võtma, sest hoolimata kõigest ei räägita seal kolmanda kooliastme sulgemise vajadusest, pigem vastupidi.
Väätsa Põhikool oli viis aastat tagasi heal tasemel kool, kuid nüüd, pärast mitmeid muudatusi ja julgeid samme, on ta kindlasti veel parem kool. Alati saab paremini. Muudatused ei ole aga kerged ja ma ei tea, kas vallavalitsusel on tegelikult julgust vajadusel kooli juhtivale direktorile väga konkreetselt mõista anda mida soovitakse, oskust ja tahet teda toetada ning vajadusel juhtimises uus peatükk keerata. Sellest aga algab kõik. Vastasel juhul tegeleme Türi hariduselu kavandamise ja suunamise asemel enesepettusega.
Põhimõttelisi debati kohti on veel – kas laste nimel, kelle toimetulek vajab Laupa või Käru sarnast väikekooli personaalsema lähenemisega, oleme nõus kogukonnana rohkem panustama. Kas kool on kogukonnale rohkemat kui õppeasutus ja kui suurt rolli peab valla hariduselus mängima riigi või eelarve Exceli tabeli nägemus.
Lõpetuseks aga tahan tunnustada üht Laupa kooli lapsevanemat, kes hoolekogu koosolekul mitu korda tõstatas küsimuse, kas vallavalitsus töökohtade valda meelitamisega tegeleb. Lugupeetud härra küsis õige küsimuse õiges kohas. Türi valla peamine küsimus ei ole selles, kust taaskord kärpida või millele raha kulutada, vaid kust tulevad tulud. Kui kõrge palgaga ja millised töökohad vallas asuvad, mõjutab järjest rohkem Türi hariduselu. Lähituleviku hariduse rahastamist puudutavatest riiklikest, demograafilistest ja Türi olukorrast lähtuvatest muudatustest, gümnaasiumist ning töökohtadest kirjutan teile täpsemalt järgmises postituses.
Lahendus Laupa- Käru sulgemiskriisile
Osalesin eile Laupa Põhikooli hoolekogu laiendatud koosolekul. Lai oli see tõesti, sest lugesin saalis täpselt 101 inimest. Kohal oli auväärne esindatus - lapsevanemad, õpetajad, kooli endised töötajad ja õpilased. Õhus oli palju pinget, seega müts maha vallavalitsuse ees, kes sellele vastu pidas. Lisaks minule oli kohal veel kaks volikogu liiget- IRList Laupa Põhikooli direktor Kaarel Aluoja ning EKRE esindaja Elar Niglas.
Ajaloo huvides teen mõned täpsustused, mis koosolekul ümber lükkamata jäid. Esiteks püüdis vallavalitsus teemat siluda, väites, et praegu pole Laupa ja Käru kooli osas ühtegi otsust tehtud, seega peab volikogu otsuse vastu võtma. Tegelikult nii ei ole. Türi, Väätsa ja Käru valla ühinemisleping on kõigi kolme omavalitsuse ühine otsus, samuti seni varasemal Türi valla territooriumil kehtiv valla arengukava. Need kõik sätestavad, et olemasolevates koolides antakse haridust samade põhimõtete alusel, mis tähendab, et kui Laupal või Kärus on 7-9. klass, siis nii see ka peab olema.
Samuti öeldi, et kuigi praegu volikogu otsustab ühtemoodi, on kõigil võimalik teha ettepanekuid ühinenud Türi valla uude arengukavasse. Jah, nii see on, kuid on ka väheusutav, et neist ettepanekutest midagi tulevikus juhtuma saab, sest need läheks täna plaanis oleva volikogu otsusega vastuollu.
Hoolekogu koosoleku läbiviimisest veel niipalju, et ei ole midagi halba, kui inimene ajab isiklikku asja poliitikas ja seisab kogukonna eest. Samas oli veidi võõrastav, kui koosolek lõpetati poliitreklaamiga..
Väätsa ja Laupa
Kui ma Väätsa vallavanemana tööd alustasin, olid Väätsa ja Laupa kool õpilaste arvult sama suured - ca 107 õpilast (täna on Väätsal ligi 130 õpilast). Toona arvutasime ja planeerisime ning jõudsime järeldusele, et 100 õpilast on väga mõistlik arv, kui see peaks langema alla 80, siis läheb kooli pidamine rahaliselt keerukamaks ning hakkab kannatama õppe kvaliteet (näiteks üldpädevuste omandamine, mis eeldab grupisuhtluse ja sotsiaalsed oskused kanntavad liiga väheste suhtlemispartnerite tõttu. Toonaseid analüüse võiks Laupa koolile samamoodi üle kanda ja öelda - igati tubli ja hetkel jätkusuutlik kool.
Väätsa kooli nägi vald kui kogukonna arengumootorit ning selge oli see, et kogu ümbruskaudset elu aitas kool tugevalt arendada. Kindlasti kannavad Laupa ja Käru kool sama rolli oma piirkonnas ning pakuvad lastele, kes vajavad individuaalsemat lähenemist, olulist tuge haridusteel.
Olen varsemalt korduvalt viidanud, et Türi valla hariduselu suurim mure on, et meil puudub terviklik nägemus, mida, kus ja kuidas me hariduses saavutada soovime. Selle parim näide on tänane juhtum, kus vallavalitsuse seisukoht kujundati Innove (põhikooli ehitamiseks toetuseid jagav riigi sihtasutus) ettepanekute, mitte valla tegelike vajaduste järgi. Minu väidet kinnitab ka vallavanema küsimus hoolekogu koosolekul, et kas kokkutulnud oleksid rahul, kui otsusest võetakse viited Käru ja Laupa koolile välja ning asendataks mõttega, et alles jääb kolmas kooliaste kolmes koolis. No tere talv! Taoline otsus oleks nagu üllatusmuna ostmine - sellisel juhul ei tea enam keegi, kas varsti leitakse, et 7-9. klass tuleb sulgeda Väätsal, Retla-Kabala koolis või Laupal.
Lahendus
Taotluse eesmärk on korraldada koolivõrku ümber, et see ei oleks ebaefektiivne ning ruutmeetreid õpilase kohta ei oleks mõttetult palju, vältimaks liiga suuri kommunaalkulusid, selle asemel, et raha hariduse sisusse panna. Seetõttu on mõttekas otsida lahendust etteantud piirides.
Täna õpib Türi Põhikoolis (www.haridussilm.ee) 497 õpilast. Innovele esitatav taotlus näeb aga kooli 600 õpilase jaoks. Innove vaatab kogu valla õpilaste arvu ja nende prognoosi, mis täna on 888 õpilast, kellest Türi Põhikoolis õpib 497, Väätsa Põhikoolis 127, Käru Põhikoolis 54, Retla-Kabala koolis 91, Türi toimetuleku koolis 14 õpilast ja Laupal 105 õpilast.
Juhul kui taotlusesse kirjutatakse 600 õpilast tekib koheselt 100 õpilase nö "puudujääk" teistes koolides ja selleläbi kunstlikult tekitatud anomaalia. See on ka põhjus, miks Innove nõuab, et kui Türi vallavalitsus plaanib põhikooli õpilaste arvu suurenemist 100 noore võrra, siis tuleb see teistest koolidest kokku tõmmata; kuigi selleks tegelikku vajadust ei ole.
Käru ja Laupa suhtes oleks aus esitada Innovele rahataotlus Türi Põhikooli hoone ehitamiseks, kuhu mahub 500 õpilast ja läbi selle leppida kokku Laupa ning Käru põhikoolide kolmandate kooliastmete puutumatus.
Kui tõesti on mure, et ruutmeetritelt tuleb uus põhikooli hoone (6m2 õpilase kohta) liiga kitsas, on olemas veel üks lahendus. Nimelt Türi Põhikooli hoone asukoha muutmine võimaldaks ehituses omaosalust suurenda selliselt, et see ei kallineks võrreldes täna plaanituga.
Lähtudes vallavalitsuselt saadud andmetest on Tolli tänava koolihoone rekonstrueerimine ja uue osa juurde ehitamine 500 000 - 800 000 eurot odavam. Odavnemisest tuleva rahaga saaks suurendada ehituse omaosalust, lahendades ära võimaliku kitsikuse probleemi.
Mõistan, et põhikooli asukoht on varem kokku lepitud, kuid tänases keerulises olukorras, kus valikud on ainult halvad (jätta ära põhikooli renoveerimine või sulgeda Laupa ja Käru kolmas kooliaste), on Türi linnas põhikooli asukoha vahetamine võib- olla kõige mõistlikum kompromiss.
Lahendus paistab olemas olevat. Nüüd tuleb volikogu istungiks leida ka enamuse tahe.
Ettepanek arutelu algatamiseks
Erakonna volikogule mõeldud kiri 19.04.2018.
Panin selle blogisse üles, kuna kuidagi avaldati see EPLis ja on kõigile kättesaadav.
Pärast eelmist nädalavahetuse volikogu valdavad mind ärevaks tegevad tunded, mille osas sooviksin erakonna volikogu liikmete hulgas algatada arutelu. Meie peamine väljakutse täna on erakonna madala toetuse uueks tõusuks pööramine. Möödunud nädalavahetusel kokku tulnud volikogu ja reede õhtul kogunenud juhatuse, riigikogu fraktsiooni ja ministrite koosolek sellel teemal aga ülemäära ei peatunud. Võtsime teatavaks Jevgeni plaani, mis toob esimehe tule alt välja ja annab võimaluse rahulikumalt erakonna asjadega tegeleda.
Reedeõhtune arutelu oli märgiline, sest üle poole laua taga istunutest ei toetanud Jevgeni riigikokku naasmise mõtet sellisel kujul. Eriti olukorras, kus sellega kogu plaan piirdubki. Leppisime kokku, et esimees mõtleb arutatu üle järele ning kaalub ka teisi variante, mida laua taga välja pakuti. Mis volikogus tegelikult edasi sai, seda nägime juba oma silmaga.
Enne rutakat taandumisteadet oleks olnud volikogult aus küsida hinnangut töö- ja terviseministri ametile ning erakonna senisele juhtimisele. Usun, et volikogu üksmeelne arvamus oleks olnud - ministrina ei ole Jevgeni läbi kukkunud!
Kui analüüsida, kuidas me erakonnana oleme jõudnud madala toetuseni, miks esimees peab tegema selliseid samme, siis peetakse selle põhjuseks valitsuses tehtud poliitikaid. Kindlasti on siin otsesed seosed, kuid põhjused, miks erakonna kommunikatsioonis asendus tervishoid aktsiisidega, miks sotsiaaldemokraatia lai haare varjutati nišši teemadega või kuidas erakond niivõrd kõvasti esimehe nägu on läinud, peituvad tegelikult mujal.
Laiapõhjalise juhtimise juures on oluline, et see ei oleks sinoidne, vaid pidev protsess, milles on võimalik kaasa rääkida, mida saaks suunata. Mida rohkem on jadas ettearvamatusi, valikute asemel sundolukordi, seda vähem on neid, kes sisuliselt kaasa rääkida suudavad või tahavad. Kindlasti on ka meil esinenud erakonna juhtimises neid momente, mille osas tasuks muudatustele mõelda.
Organisatsiooniline võimekus määrab tihti selle, kuidas me erakondi tajume või mida neist teame. Natuke vähem kui viimase kolme aasta sisse mahub sotsidel kolm peasekretäri ja liiga vaiksel taktil tiksuma jäetud erakonna organisatsiooniline masinavärk. Muidugi on kiiduväärt, et uus peasekretär püüab nüüd jõuliselt asju taaskäivitada ning organisatsiooni üles äratada.
Teatavasti on aga keskkontoril mitmeid olulisi rolle: lisaks valimiste korraldamisele ja rahaasjade korrashoidmisele ka kommunikatsiooni korraldamine, kontroll erakonna poliitikate elluviimise üle ja suhtlemine huvigruppide ning erakonna liikmetega, mis eeldab ka oluliste poliitikate kokkuleppimist erakonna siseselt. See viimane on iga erakonna jaoks tähtis, kuna aitab juhtidel mõista, kas erakonna liikmed, kes on nabanööriks valijatega, toetavad kavandatavaid poliitilisi algatusi. Samuti annab selgeks arutatud teema liikmetele võimaluse igas sünnipäevalauas erakonna seisukohti seletada, mõistes, mille eest seistakse.
Tõestus sellele pärineb aastast 2010, mil sotsiaaldemokraatide tõus sai hoo sisse, Sveni kõrvale lisandus hulk regionaalset ja juhtimiskompetentsi, mille põhjal loodi organisatsiooniline võimekus ühiskonnaprotsesside juhtimiseks. Erakond muutus laiapõhjalisemaks ja räägiti SDE-st kui tõsisest peaministri potentsiaaliga poliitilisest jõust. Liikmed tundsid rõõmu võimekast, partnerite ja inimeste poolt hinnatud erakonnast. Toetus ületas 20% ja jõudis isegi 30% piirile.
Tugev organisatsioon ning laiapõhjaline poliitikate kujundamise protsess on seda olulisemad, mida väiksem on partei toetusprotsent. Ilma keskse aparaadita, isegi liikmeid eirates, on tugeva avaliku toetuse korral võimalik erakonda edukalt juhtida, rasketel aegadel tugineb kõik aga organisatsioonile. Kaasamine on huvigruppide ja sihtrühmadega suhtlemise selge mõõdik. Jah, mulle vastatakse, et jälle see kaasamise ja kommunikatsiooni jutt, kuid võrreldes varasemaga on siin suur erinevus. Mitu korda kogunesid volikogu komisjonid või tehti suuremaid arutelusid 2016-2018?
Selles valguses on paljude juhtivate piirkonnaliikmete kaugenemine sotside poliitikast mõistetav ja seega on täna kaasvastutust liikmetelt keeruline paluda, kui nad ei ole otsustamise juures olnud. Eesti suuruses riigis annab aga tuhandete liikmetega avalikku arvamust tugevalt mõjutada. Vaja on usku ja veendumust, mis ei kujune listikirjade või pressiteadete põhjal, vaid läbi koostegemise. Selleks ju erakonnaga liitutaksegi, et Eesti asjas kaasa rääkida saaks.
SDE on reeglina valimistel paar % vähem hääli saanud kui üleriigiline toetus on ennustanud. Paludes ekspertidel ennustada SDE valimistulemusi , sain vastuseks, et 8% toetuse korral saame RK mandaadi ainult Järva-Viljandimaalt ning Lõuna-Eestist, ülejäänud 6 mandaati tulevad üldnimekirjaga. 10% toetuse korral lisandub veel kaks ringkonda – Harju-Raplamaa ja Tartu-Jõgevamaa. Sarnase toetusega aga ei saa mitte ühtegi kohta europarlamendi valimistel.
Valimised ei ole ainult otsus osaleda, vaid iga kandidaadi ajaline ning ressursimahukas panus, juhatuse materiaalne vastutus! Ilmselt ei pea ma kirjeldama, kui kaua ja kui keeruline on pärast rutakaid otsuseid, ebaõnnestunud sooritust ja nii liikmete kui ka valijate usalduse kaotust, tänasele võrdväärse organisatsiooni ülesehitamine, aktiivsete liikmete kaotusest tekkinud sotsiaalsete suhete taastamine jne. Usalduse taastamine liikmete, huvirühmade ja valijate hulgas peab olema SDE esimene prioriteet, poliittehnoloogilised jänesehaagid las jääda endiselt reformarite leivanumbriks. Meil on veel piisavalt aega, et ennast uuesti kokku võtta ja tõestada, et oleme endiselt need sotsid, kes seisavad elu võimalikkuse eest igas Eesti paigas, kus ühegi lapse saatus ei sõltu sellest, millisesse peresse ta sünnib ning väärikalt vananeda on võimalik ilma liigselt kannatusi talumata.
Kuidas peaksime oma tööd edaspidi korraldama:
- juhtimine peab olema eri osapooli ühendav, läbipaistev ning pidev protsess. See on kõigi õnnestumiste aluseks ja eelduseks
- olulisemad sisulised strateegiad ning poliitikad tuleb rääkida ja kokku leppida juhatuses, volikogus ning paralleelselt ka piirkondades ja osakondades
- viimastel aastatel on ühiskondlikud väljakutsed erakondadele ja kodanikuühiskonnale oluliselt muutunud, mõtestame SDE rolli uues olukorras
- erakonna aseesimeestel peab tekkima vastutus ja roll juhtimise ees
- poliitikad ja organisatsioon on lahutamatud ja teineteist võimendavad, seega tippjuhtimise tasandil tuleb tegeleda mõlemaga
- ministrid, fraktsiooni liikmed, peavad aktiivsemalt selgitama SDE poliitikat, külastama vähemalt kord nädalas piirkondi ja kohtuma huvirühmadega, erakonna liikmetega. Kui piirkonna initsiatiiv jääb lahjaks, seab eesmärgi ja juhendab kontor
- peame koostöös huvigruppide ja koostööpartneritega sõnastama uued lahendused Eestile järgmiseks 15 aastaks – regionaalsete erinevuste jätkuv suurenemine, tehnoloogia ja töö iseloomu muutustest tulenevad sissetulekute vähenemised ja lõhed, vähenev rahvastiku juurdekasv, teadmistest ja oskustest tulenevad piirangud majanduse arengule jne.
Türi valla hariduspoliitika ehk Laupa, Käru vs Türi Põhikool
Uskumatu, mõned asjad siin maailmas ajavad mind väga vihale. Sedakorda siis IRLi käpardlik hariduspoliitika Türi vallas. Siinjuures mitte ainult IRL, vaid koalitsioonipartner Reformierakond, kes lohiseb neil kummipaelapidi kannul ja ei julge ka siis ühtegi sõna IRLile öelda, kui neile kõik puust ja punaseks ette teha.
Sedakorda siis juttu Laupa ja Käru kolmanda kooliastme sulgemisest, Türi Põhikooli ehitamisest, vallavalitsuse puudulikust tööst ja volikogu fakti ette seadmisest, miks IRL mõjub vallajuhtimisele tagurlikult ning Reformierakonna vastutusest koalitsioonipartnerina.
Türi vallavalitsus on esitanud vallavolikogu 26. aprilli istungile kaks eelnõu, mis on omavahel seotud ning puudutavad valla hariduselu- "Türi vallale rahaliste kohustuste võtmine" Türi Põhikooli uue õppehoone ehitamiseks kohustuste võtmine 1 579 554,53 eurot ja võimalik kallinemine ning "Suunised Türi valla koolivõrgu korrastamiseks ning Türi valla koolide õppepindade optimeerimiseks" mille olulisem osa puudutab Laupa ja Käru põhikooli. Täpsemalt on viimati mainitud eelnõu otsuse tekst järgnev:
- Korraldada alates 1. septembrist 2021 Türi vallas põhihariduse andmine järgmiste põhimõtete alusel:
1) põhiharidust kõigis kolmes kooliastmes antakse Türi Põhikoolis, Väätsa Põhikoolis ja Retla-Kabala Koolis;
2) Käru Põhikoolis ja Laupa Põhikoolis antakse põhiharidust kahes esimeses kooliastmes (I ja II kooliastmes);
3) anda gümnaasiumihariduse andmiseks Türi Ühisgümnaasiumi kasutusse õppehoone, mille aadress on Järva maakond, Türi vald, Türi linn, Hariduse tänav 3.
Miks seda tehakse?
Innove jagab meetme "Põhikooli võrgu korrastamine perioodil 2014-2020" finantsvahendeid koolide renoveerimiseks või uute hoonete ehitamiseks. Sellest meetmest küsib Türi vald Türi Põhikooli ehituseks 5 199 649,47 eurot toetust (taotlusel on kaks ringi, ollakse esimeses etapis). Meetme oodatav tulemus on nüüdisaegsed õppetingimused, õppepindade optimeerimine ning demograafiliste muudatustega arvestamine.
Demograafiliste muudatustega arvestamist näidatakse Käru ja Laupa kolmanda kooliastme sulgemisega. Õppepindade optimieerimist (ruutmeetrit õpilase kohta) näidatakse uue põhikooli hoone ehitamisega, gümnaasiumi toomisega praegusesse algklasside majja ning otsusega, et Tolli tänava koolihoone pole tulevikus hariduse andmiseks ette nähtud (mis tühja hoonega edasi teha, seda vallavalitsus ei tea).
Hetkeks kui enamik vallavolikogu komisjone eelnõud arutas, ei olnud toimunud ei Laupa ega Türi Ühisgümnaasiumi (Käru info mul hetkel puudub) hoolekogude koosolekuid. Ehk teemat polnud arutatud lastevanemate, õpilaste ja õpetajatega.
Kurb, et Laupa kooli hoolekogu toimub 25. aprillil, ehk 1 päev enne volikogu istungit. Eriti kurvaks muudab asjaolu, et Laupa kooli direktor on volikokku valitud IRLi nimekirjas (teatavasti peaks käima valla juhtimine nii, et olulisemad otsused tehakse enne vallavalitsuses või volikogus otsustamist koalitsiooni ühisel koosolekul, seega olema kõigile IRLi ja Reformierakonna liikmetele teada ning heakskiidu saanud).
Kolm asja, mis mind tugevalt häirivad:
- Määrus, mille järgi raha jagatakse on vastu võetud 26.11.2015, ehk Laupa ja Käru (haldusreformi arvestades, vb oli Kärul 5 kuud aega, kuigi ühinemisel IRLi vallavanem Elari Hiis pidi olukorraga kursis olema) inimeste ning volikoguga oli aega rääkida rohkem kui 2 aastat!!
- Türi vallal puudub täielikult hariduspoliitika ja nägemus, kuidas midagi juhtuma peaks. Otsust ei tehta mitte valla hariduselu planeerides, vaid rahastamise määruse järgi. Täiesti uskumatu! See ei tähenda, et määruse mõte vale oleks, kuid vale on see, mis on ainukeseks otsuse aluseks.
- Türi vallavolikogu on pandud fakti ette kus nö süüdi jääb volikogu - otsustada on võimalik kas raha põhikooli ehitamiseks mitte taotleda või teha otsus ilma hariduselu tulevikku analüüsimata, sulgedes Laupa ja Käru kooli kolmanda kooliastme.
Mäletate, viimaste valimiste aegu kiitles Kaia Iva, et enamus Türi haridusasutuste juhtidest on IRLis? Viitasime juba toona olukorra tõsidusele. Nimelt, kui asutuste juhid koonduvad ühte erakonda, hakkab see kogu valla elu pärssima. Antud juhul koolijuht ei taha oma erakonna plaane kritiseerida jne.
Türi Põhikooli uue hoone asukoht. Kui uue hoone asukoht otsustati, olin ma Väätsa vallavanem ja kõiki tagamaid ei tea. Vallavanem Pipi-Liis ütles, et see on rahvaküsitluse otsus ja nii peab olema. Heakene küll. Mis aga asja juures murelikuks teeb on teadmine (info HTMist), et kui põhikooli hoone tänasesse gümnaasiumihoonesse tehtaks näeb väidetavalt rahastaja seda mõistlikuma ruumikasutusena ja tõenäosus raha saada on suurem (taotlejaid on ca 30, raha saab umbes 7-11 projekti). Volikogu eelarve- ja arenduskomisjonis sain vastuse, et kui vald raha ei saa ja peaks ise põhikooli uue hoone ehitust rahastama, siis järgmised 10 aastat Türi vallas midagi muud ei ehitata, isegi uut spordihoonet mitte, raha lihtsalt pole. Võta või jäta. Volikogu peab tegema põhjalikult kaalutlemist vajava otsuse puuduliku eeltöö ja info pealt rahastamistaotluse esitamise viimasel hetkel. Riskid on üpris suured!
Taoline pealiskaudsus, volikogu ja volikogu esimehe halbadesse olukordadesse asetamine, juhtub hoolimata sellest, et IRL on võimul ainult ja ainult Reformierakonna armust. Türi poliitiline olukord on täpselt selline, et Reformierakond on võtmetähtsusega jõud volikogus. Kõik, mida nad nõuaks, kõik mida nad tahaks, peaks koalitsioonipartner kuulda võtma. Arusaamatu ongi - kas nad ei räägi üldse valla juhtimises kaasa või on nad koalitsioonis, kus neist midagi ei sõltu?
Raha, mis jääb Väätsa Prügila müügist saamata
AS Väätsa Prügila nõukogu ja juhatus on otsustanud müüa prügila kõik varad Ragn Sells tütarettevõttele OÜ R-S Valdus. Kuigi Väätsa Prügila aktsiad kuuluvad kolmele Järvamaa omavalitsusele, teostatakse prügila müüki (varade võõrandamise teel) ilma kohaliku volikogude otsuteta, mis on vastuolus avaliku vara võõrandamise põhimõttega. See tähendab, et ettevõttest jääb alles vaid keha, ilma sisuta. Jätkuvalt on kahe ettevõtte vahel sõlmitud müügileping salajane ja kehtiv, hetkel ootab kogu protsess konkurentsiameti kooskõlastust.
Mõned inimesed, kes 30 leheküljelist lepingut näinud, on mälu järgi lepingu sisu avanud. Kuna mul ei ole põhjust nende jutus kahelda, siis on meil veidi infot, mille põhjal arvutusi teha.
Väätsa Prügila suurim aktsionär on Türi vald omades 40,88% aktsiatest, tema kannul Paide linn 38,55% ja kõige väiksem omanik Järva vald 20,58%.
Väidetavalt kujuneb keeruka hinnavalemi järgi Väätsa Prügila varade maksumuseks 1- 1,3 miljonit eurot. Varad müüakse ja müügist saadav tulu jääb tühja keha - AS Väätsa Prügila arvele. Olgem positiivsed ning usume, et müügist saadakse võimalikult palju, ehk 1,3 miljonit eurot. Varade müügilt maksab Väätsa Prügila käibemaksu, antud juhul kokku 260 000 eurot, jagamiseks jääb 1 040 000 eurot. Seega võiks müügitulu jaguneda omavalitsuste puhul järgnevalt: Türi vald 425 152 eurot, Paide linn 400 920 eurot ja Järva vald 214 032 eurot.
Kui arvate, et sellised summad omavalitsuste kontole neile kuuluva vara eest laekuvad, siis eksite. Sest toimus mitte aktsiate, vaid varade müük. Kui omanikud tahavad raha kätte saada, võetakse see välja dividendidena. Kuna müük toimub eeldatavasti aastal 2018 ja prügila juriidilise kehaga on veel mitmeid toiminguid vaja teha, jõutakse dividendide maksmiseni 2019. aastal. See tähendab juhatuse, nõukogu jt kulude jätkumist. 2017. aasta majandusaruande põhjal võime arvestada ca 85 900 euroga. Järgi jääb 954 100 eurot.
Üllatus, üllatus, sest valitud skeemi puhul ei ole ka see lõplik summa, mis jagamisele läheb. Eesti Vabariigis tuleb dividendide väljamaksmisel maksta 25% tulumaksu ehk 235 275 eurot, see tähendab, et omavalitsused saavad kogusummas 708 925 eurot. Kindlasti ei ole ka see veel kõik, sest tulevad ettevõtte likvideerimisega seotud kulud, hüvitised juhatusele jne. Kuna neid summasid ei tea, siis jäägu nad praegu arvutusest välja aga ca 30 000- 50 000 eurot kindlasti.
Lõplikult võiks Türi valla kontole laekuda 289 808 eurot, Paide linnale 273 290 eurot ja Järva vallale 145 896 eurot.
Taaskord, kuna ma ei ole lepingu sisu näinud, siis ei oska öelda, millega lepingus täpselt arvestatud on, kuid raske uskuda, et kirjeldatu on hinnavalemis. Eelpool tehtud arvutustest aga nähtub, et juhul kui prügila varade müügihind on 1,3 miljonit eurot, tähendab hetkel valitud varade võõrandamise viis ca 371 175 eurot Järvamaa omavalitsuste kahjuks. Arvestuslikult jääks Türil saamata 151 736 eurot, Paidel 143 087 eurot ja Järva vallal 76 388 eurot.
Rahanumbrid on vaid üks argument, miks prügila müük peaks toimuma aktsiaid müües. Võib juhtuda, et mõned numbrid peaksid olema teised, kuid põhimõte ja suurusjärgud jäävad samaks. Loodan, et asjaosalistest keegi lükkab need arvutused ümber. Loodan, et ma eksin. Kõige tähtsam kogu juhtumi juures on, et sõlmitud leping avalikustataks vähemalt Järvamaa volikogude liikmetele ning volikogud langetaksid otsuse, kas ja kuidas prügila müüa.
Küsimused Väätsa Prügilas toimuva kohta
Väätsa Prügila varade müügi osas on päris palju lahtisi otsi, küsimusi, millele täna vastuseid ei ole, kuid loodame need siiski saada. Olen tänaseks sellel teemal suhelnud mitme praeguse ja endise Järvamaa omavalitsusjuhiga, et veenduda, kas mäletan kõike õigesti. Olen küsinud konkurentidelt, kes läbi meedia sõrme vibutanud, arvamust ning positiivsena toon ära, et esialgne jutuajamine on olnud ka Ragn Sells ühe esindajaga. Türi volikogus andis prügila juhatus ülevaate toimunust, kuid kahjuks ei tulnud sealt ammendavaid vastuseid. Seetõttu tunnustan tehingu teist poolt valmisolekus suhelda ja tehingu asjaolusid seletada.
Prügila teema on "kuum kartul" ja päris keeruline, sest kõigil sõna võtvatel ja seotud osapooltel on oma ärihuvid, kas ja kuidas need Järvamaa huvidega kattuvad, on valdkonda mitte tundvale inimesele keeruline aru saada. Igal juhul jätkame kohtumisi ja võtame arvamuse ka neutraalsetelt ekspertidelt.
Volikogus olles on täna parim võimalus info hankimiseks ametlik arupärimine. Seetõttu esitasime Türi vallavanemale Pipi-Liis Siemannile 5 volikogu liikme poolt alloleva, mahuka, informatiivse ja üpriski mõtlema paneva arupärimise.
AS Väätsa Prügila varade võõrandamisest
AS Väätsa Prügila juhatus on sõlminud Ragn-Sellsi tütarettevõtte OÜ R-S Valdus notariaalse võlaõigusliku müügilepingu, mille järgi omandab OÜ R-S Valdus ettevõtte AS Väätsa Prügila varad. Varade müüki põhjendatakse väikeste jäätmemahtude ja sellest tuleneva kahjumiga varasematel majandusaastatel, kui välja arvata kasum 2017. aastal. Samuti väitega, et edaspidi pole Väätsa Prügilat võimalik kasumlikult juhtida.
Väätsa Prügila juhatuse liige Aivar Lõhmus kirjeldas 27.03.2018 Järva Teatajas ilmunud arvamusloos müügiprotsessile eelnenud otsuseid, kus Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatus on heaks kiitnud strateegilise partneri kaasamise. 15.03.2018 Järva Teatajas ilmunud artiklis „Järvalastele kuuluva prügila vara müüakse saladuskatte all“ selgitab AS Väätsa Prügila nõukogu esimees, Türi vallavolikogu eelmises koosseisus Isamaa ja Respublica Liidu ridadesse kuulunud volikogu aseesimees Raivo Pink, et info ettevõtte võimaliku varade müügi kohta on kirjas AS Väätsa Prügila 2016. majandusaasta aruandes, pidades seda piisavaks avalikkuse ja omanike teavitamiseks.
Meile teadaolevalt ei ole ühelgi koosolekul teavitatud varasemalt Järvamaa omavalitsuste volikogude liikmeid ja paljusid 2017. aastal ametis olnud linnapäid- ja vallavanemaid, et strateegilise partneri kaasamine tähendab Väätsa Prügila juhatuse ja nõukogu jaoks mitte äripartneri kaasamist, vaid ettevõtte varade otsustuskorras müümist. Samuti ei ole me tuvastanud mitte ühtegi AS Väätsa Prügila üldkoosoleku otsust, millega on otsustatud ettevõtte kõigi varade müümine.
Väide, et strateegilise partneri kaasamine on otsustatud AS Väätsa Prügila strateegia kinnitamisega, ei ole meie hinnangul asjakohane, kuna tegemist pole eraldi otsusega. Samuti pole varade võõrandamist strateegias üldse märgitud ja partneri kaasamisel on vastupidiselt teine tähendus. Prügila strateegias mainitakse strateegilise partneri leidmist kahel korral. Pärast strateegiliste eesmärkide loetelu 2022. aastaks oodatavate tulemuste all „leitud on strateegiline partner“ ning tulemuskaardis „Kaasatud strateegiline investor jäätmevoogude tagamiseks“.
Varasemalt on Järvamaa omavalitsuste volikogudele tutvustatud AS Väätsa Prügila majanduslikku olukorda, prügila juhatuse hinnanguid tulevastele väljavaadetele ning jutuks on olnud lisaks strateegilise partneri kaasamisele võimalik prügila aktsiate võõrandamine. Juhime tähelepanu, et omavalitsustele kuuluvate aktsiate võõrandamine on võimalik vaid kõigile avatud protsessina, millele eelnevad kohalike omavalitsuste volikogude otsused. Seetõttu ootasid enamus volikogude- ja valla- ning linnavalitsuste liikmed prügila juhatuse ettevalmistusprotsesside jõudmist faasi, kus müügitehingut hakatakse arutama volikogudes.
Türi valla vara valitsemise kord sätestab: § 18. Vallavara võõrandamise põhimõtted (1) Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine. § 19. Vallavara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab vallavolikogu, kui võõrandatakse: 1) kinnisvara ja hooneid; 2) vallasvara, mille jääkväärtus on suurem kui 6392 eurot; 3) vallavara ilma enampakkumiseta ning selle vara jääkväärtus on suurem kui 1598 eurot.
Türi vald on AS Väätsa Prügila suuraktsionär, omades suuremat osa üle 5,3 miljoni eurose bilansimahuga ettevõttest. Ettevõtte varade müük, mille tulemusena Türi vallale kuuluva aktsia hind kaotab suurema osa oma väärtusest, on sisuliselt vallavara võõrandamine ning peab meie hinnangul käima vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Türi valla vara valitsemise korras sätestatule. Viimase viie aasta jooksul pole aga ükski Järvamaa kohaliku omavalitsuse volikogu AS Väätsa Prügila varade müüki arutanud ega seda ka otsustanud. Sellisel kujul AS Väätsa Prügila varade võõrandamine ei ole läbipaistev ja kahjustab prügila omanike majandushuve.
Türi vallavanemana olete varasemalt olnud ja olete praegu Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees. Väätsa Prügila on loodud Järvamaa omavalitsuste ühise asutusena, mille tegevussuundade määramisel on liidul senini olnud suunav roll.
Sellest tulenevalt soovime vastuseid järgnevatele küsimustele:
- Miks võõrandatakse AS Väätsa Prügila varad, kuid ei võõrandata prügila aktsiaid? Juhul kui plaanis on hilisem prügila aktsiate võõrandamine, siis millisel põhjusel viiakse varade ja aktsiate võõrandamine läbi eraldi ning milline on selle kasu Türi vallale?
- Milliste ettevõtetega peeti AS Väätsa Prügila varade võõrandamiseks läbirääkimisi? Millisel alustel tehti ettevõtete osas valik? Milliste kriteeriumite järgi otsustati AS Ragn-Sells ehk nende tütarettevõtte OÜ R-S Valdus kasuks? Kas läbirääkimised olid kõigi ettevõtete osas võrdsed ning kas ja kuidas on läbirääkimised dokumenteeritud?
- Miks võõrandatakse AS Väätsa Prügila varad omaniku esindaja nõusolekuta, milleks on kohalikus omavalitsuses volikogu?
- Millistest komponentidest koosneb ja milline on müügitehingu hinnavalem ning umbkaudu, kui suur on selle järgi prügila vara võõrandamise hind arupärimisele vastamise hetkel? Kuidas on tehingu müügihinna tasumine kokku lepitud – kas ühekordse tasuna või osade kaupa? Millised on maksete tasumise tähtajad?
- Kas AS Väätsa Prügila võõrandamisele minevate varade väärtus on hinnatud ja mis meetodil ning mis on varade hinnanguline kogumaht?
- Millised AS Väätsa Prügila varad võõrandatakse?
- Kas olete varasemalt teadlik, et strateegilise partneri kaasamise sõnastuse all mõeldi eelnevalt ja hilisemalt tehti tegelikult prügila varade võõrandamise otsus ja sõlmiti vastavad lepingud?
- Millise üldkoosoleku otsusega on antud nõukogule volitus prügila varade otsustuskorras müümiseks? Kui seda on tehtud, siis millises sõnastuses ja millisel kuupäeval see tehtud on ning milliste volitustega olid seda teinud üldkoosoleku liikmed?
- Kas Türi vallavalitsus on teinud otsuse AS Väätsa Prügila vara võõrandamiseks ning kas Türi valla esindajat prügila üldkoosolekul on volitatud vastavalt hääletama?
- Millise loogika ja objektiivsete kriteeriumite alusel otsustati, et otsustuskorras müük on parima tulemuse tagav lahendus?
- Kas OÜ R-S Valdusega sõlmitud müügitehing vastab läbipaistvuse kriteeriumitele, lähtudes nõuetest, mis on kohalike omavalitsuste varade realiseerimise osas tavapraktika? Millistel?
- Mis saab edasi pärast varade võõrandamist AS Väätsa Prügilast?
- OÜ R-S Valdus on registreeritud 16.11.2016 ehk vahetult enne võlaõiguslepingu sõlmimist. Ettevõtte osakapitaliks on 2500 eurot. Kuidas omab ettevõte OÜ R-S Valdus, millel puudub majandustegevus, kompetents ja varad, neid väärtuseid mida AS Väätsa Prügila üldkoosolek, nõukogu ja juhatus on väljendanud oma otsustes?
- Millega on garanteeritud, et OÜ R-S Valdus, mis on iseseisev äriühing, mis teeb otsuseid ainult äriühingu põhikirja, ärimudeli ja finantsvõimekuse alusel, suudab AS Väätsa Prügila ja OÜ R-S Valdus vahel sõlmitud asjaõiguslepinguga kaasnevaid kohustusi täita? Kas meedias kõlanud müügi aluseks olevad põhjendused on asjaõiguslepingus fikseeritud ja millises sõnastuses?
- Kas AS Väätsa Prügila omab prügila sulgemisfondi? Millises summas sulgemisfond on ette nähtud ja milline on sulgemisfondis olev summa hetkel?
Mida põnevat olen tundnud või teinud vabariigi aastapäeval
Mõtlesin, et jagan mõnda oma vabariigi aastapäeva kogemust ja tunnet, sest need on minu jaoks olulised, ning kui omad midagi sellist, siis ei tasu seda ainult enesele hoida. Tõsist juttu natuke vähem, meenutusi rohkem.
Kõigepealt 24. veebruari ilmast. Vaatasin järgi, et väidetavalt olid 24. veebruaril 1918 Konstatin Pätsi meenutuse järgi mõned plusskraadid. Minu ihu on aga kogenud sellel päeval kõike - plusskraade, näpistavat külma, tuult ja lumesadu. Vabariigi aastapäev meenubki mulle pigem sellise külma ja karmina, kui soojana. Mõtlen, et nii ongi hea. Sellised võiksid kõik meie aastapäevad olla - külmad ja lumised. Selliselt oleks ühes päevas pidupäeva rõõmu ja karmi ilma meenutusi, et vabadus ei tulnud meile kergelt kätte. Ajalugu näitab, et sõjakannatused ja pärismaailma hirmud kipuvad rahvastel põlvkondade vahetudes kaugele minevikku jääma. Sümboolne karge meenutus tundub minu südamele siin meelepärane olevat.
Armastus Eesti vastu. Seda kohtab ilmselt kõikjal ja erineval kujul, kuid kõige emotsionaalsemalt näeb seda filmidest, raamatutest ja ajalooõpikutest. Kunagised noored poliitikud, sõjamehed, kirjanikud ja kultuuritegelased elavad meie teadmises oma rahvuse ja riigi kõige ehedamate armastajatena. Mõelgem kasvõi Lydia Koidula luulele. See on sõnuseletamatu ilu ja armastus, mis sealt vastu vaatab, tänases Eestis on raske selliste tunnetega inimesi leida. Eks seal oli palju muudki, kuid tänasesse paistes on ta oma eheduses ilus. Vabariigi aastapäeva lähenedes ma mõtlen sellele tavalisest rohkem. Jah, siiras ning tugevaist tundeist väljendatud armastus Eesti vastu paneb ennastki eriliselt õhkama.
Traditsioonide loomine. Tipikad käisid Toompeal organiseeritult lippu juba varem heiskamas. Kui esimest korda vabariigi aastapäeva hommikul seda nägin, tegi kadedaks küll. Selliseid asju ei pea aga mitu korda taluma ja nii nuputasime ka end järgmisel aastal Toompeale organiseeritult, koos rektori ja lippudega. Tallinna Ülikooliks oli just äsja liitunud Ajaloo Instituut oma vanalinna hoonega. Võtsime selle kasutusse, et pidulikku tegevust pikendada.
23. veebruari õhtul ja terve öö näitasime seal Eesti filme, rääkisime juttu ning tegime kõiksugu vajalikke agitatsioone (lihtne võimalus, kus leida üliõpilasi, kes üliõpilaskonna volikogu valimistel kandiedeerida võiksid). Hommikul vara enne päikesetõusu kogunesid aga rektor ja tihti teised rektoraadi liikmed, et üheskoos süüdata krambambuli (Euroopa traditsiooniline tudengijook, mis algselt segati kokku kõiksugu jookide ülejääkidest) kohal kange alkoholiga läbi immutatud suhkur rapiiridel. Laulsime isamaalisi laule ning oma isamaalised mõtted ütles üliõpilaskonna esimees ja rektor.
Seejärel treppidest üles lippu heiskama. Kui tundeline hetk läbi ja paljud inimesed juba platsilt lahkunud, siis läksid tipikad grupipilti tegema lossi sisetrepile. Meie aga kõndisime nende vastu ja siis olid järgmised üleskutsed: "Tallinna Ülikool, tipikatele "Tervist"", "Elagu Eesti Vabariik - elagu, elagu, elagu!". Selline tore sõbralik hetk, rektorid surusid omavahel ja üliõpilaskonna esimehed omavahel kätt.
Pildid tehtud, ühinesime rongkäiguga, mis liikus Toompealt 21. keskkooli kõrval asuva sõjas langenute mälestusmärgi juurde. Pärja asetamisega pidasime meeles neid õppureid, kes vabaduse eest võitlesid, eriti neid, kes selles võitluses surid. Pärast seda hargnesime igas suunas. Paraadi vaatamine toimus juba omal käel ja mingitel aastatel läksime Süda tänava kommuunkorteisse, kus lauale toodi vanakas, kiluvõileivad ja istuti pidulikus meeleolus koos kuni koju magama mindi.
Paraad. Ajateenijana oli mul lausa kahju, et paraadile ei pääsenud. Õnneks lihvisin kurvastuse nurgad kaitseliidus täiesti maha. Selles marssimises on oma võlu, eriti kui saad aina tähtsamaid rolle. Reakoosseisus, seejärel jaoülemana rühma karbi ees ja lõpuks isegi Tallinna Maleva kompaniiülema rollis. Mäletan, et kõik pöörded ja ettekanded, need tulid hästi välja, kuid isegi peaproovis kippus presiidumist möödamarsil see üks käsi käima jääma, samal ajal kui teine tervitusasendis oli. Paraadil läks kõik aga kenasti. Tänaseks on aga end näidatud küll, praegu keskendume laskmisoskuse lihvimisele ja taktikaliste ülesannete paremale lahendamisele.
Vabariigi aastapäev Pärnu-Tallinn-Narva suunal. See oli Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamine, kui tudengiesindajana korraldasime ühena mitmest noorteühendusest 23. veebruaril Pärnus 1000 noorega konverentsi. Meie toonane tippesineja oli president Ilves, isegi vist paraad toimus järgmisel päeval Pärnus. Meie aga sõitsime Tallinnasse õhtul tagasi, sest ees oli pikk ja unetu filmiöö ning hommikul lipuheiskamine Toompeal.
Kõik läks täpselt nii nagu meie toonased traditsioonid ette nägid ja kui paraad läbi oli saanud ning lõunane koosistumine ka tehtud, tuli kellelgi mõte sõita Narva (Mariliis, Marion, Liis ja Oliver). Mõeldud tehtud. Selleks hetkeks oli meil aga selja taga juba kaks magamata ööd ja nii juhtuski, et kõigepealt otsustasime tee pealt Rakverre pöörata, et hetkeks uinutavast autosõidust end virgutada. Ei mäleta kuidas, aga Rakveres läksime kirikukontserdile. Alla enam istuma ei mahtunud või jäime veidi hiljaks, ei mäleta enam. Igatähes läksime rõdule ja rõdul esimesse ritta, kiriku etteotsa.
Tegemist oli Tõnis Mägi kontserdiga ja loomulikult laulis ta isamaalisi lugusid. Meil, muide oli juba aastaid nii, et kõik Tallinna Ülikooli üliõpilasesindajate sündmused lõppesid isamaaliste laulude laulmisega. See tähendas, et pea kõik, mida Tõnis Mägi esitas, oli meil selge ja laulsime kaasa. Laulu "Koit" ajal tõusime püsti ja nagu TLÜ tekli statuut ette nägi hoidsime teklit käel, puusadest üleval pool kõrgusel. Eks see võis alt olla kena vaatepilt mõnele ja võib-olla isegi oligi.
Pärast kontserti ühes kohvikus tuli üks vanem proua meie juurde ja kinkis tordi, sest olime talle oma kaasalaulmisega hinge läinud. Arvestades, et enamikel pensionäridel jõukus üle pea laineid kokku ei löö, oli proua poolt tehtu veel erilisem. Olime õnnelikud, sõime torti ja sõitsime Tallinna tagasi.
Kindralist balli kuningaks. Ühel aastal, kui veel Kunstiakadeemia maja Kaubamaja kõrval kõrgus, väisasime 23. veebruaril seal toimuvat maskiballi. Joonasega tegime enda ülikondadest teibi ja kollase paberi abil korralikud kindrali vormid, teenetemärgid kaela, Liisale ja Elinale kiivrid pähe ja mingid rakmed ümber ning ballile.
Ega me seal väga kaua ei olnud, viisakusvisiidina käisime läbi, kuid sellest piisas, et ühel hetkel mind lavale kutsuti ja balli kuningaks krooniti. Ei mäleta, kas kaasa anti pool kuningriiki või üldse midagi. Edasi läksid kaks kindralit Vabaduse Väljakule paraadi vastu võtma, millest seal loomulikult kippu ega kõppu ei olnud, kuna külma tõttu otsustati tollel aastal paraad üldse ära jätta.
Iga aasta lisab midagi erilist, viimastel aastatel pigem mitmeid vastuvõtte ja kõnepidamisi, neist kirjutan tulevikus.
Elagu Eesti Vabariik 100!
Türi Ühisgümnaasium, mis sinust saab?
Kuigi riigigümnaasiumi rajatakse Paidesse varsti sama kaua kui seal on ordulinnus seisnud, pole Türi gümnaasiumiharidusel selget tulevikku. Kui lubate, siis seletan lahti oma mõtted ja põhjendan kui kurbade nootidega kogu lugu mängitakse.
Ilmselgelt ei pea kellegagi vaidlema, et loodav riigigümnaasium saab olema maakonna tugevaim, seda tänu riigi lahkele rahakotile. Kogu gümnaasiumi loomise senine loogika püsib ootusel, et teised maakonna keskkoolid ja gümnaasiumid suletakse. Põhjus on hariduse võimalustes - mida rohkem õpilasi, seda rohkem on võimalik pakkuda erinevaid valikuid, seda odavam see rahaliselt on. Ideaal on jõuda 300 õpilaseni.
Türi Ühisgümnaasiumis õpib ca 140 õpilast ja Paide kahes gümnaasiumis kokku peaaegu sama palju. Seega, Türi seisukohalt pole mingit loogikat oma gümnaasiumi sulgeda ning HTM ja Paide linn oleks võinud riigigümnaasiumi loomisel seda mõista ja mõelda välja mõne koostöölahenduse. Kuna seda kõike pole juhtunud, siis on pall Türi väravasse veerenud.
Tundub, et Türi vallavalitsus kasutab taktikat, mida rohkem kui aasta tagasi meile (toona väätsakatele) seletati, et ootame TÜGiga kuniks näeme palju õpetajaid ja õpilasi riigigümnaasiumisse läinud on ja siis mõtleme edasi.
Mitte ühtegi sõnumit õpetajatele, et nad tunneksid Türil ennast kindlalt, et näidata siin nende võimalusi ja hoida tagasi riigikooli minemise tuhin. Võib eeldada, et sinna oodatakse just paremaid õpetajaid, iga inimese lahkumine oleks suur kaotus. Mitte ühtegi sõnumit õpilastele ja lastevanematele, et gümnaasiumile tasub mõelda, gümnaasiumil on tulevikku, teeme kõik, et siit saaks hea hariduse jne. Ühesõnaga mitte ühtegi piuksu, andmaks kindlustunde Türil töötamise ja õppimise osas.
Milleni see viib? TÜG ära ei kao aga on oht lahjeneda. Nimelt halvima stsenaariumi korral lahkuvad algul mõned õpetajad ja õppima tuleb varasemast vähem õpilasi. Mõned aastad edasi ja TÜGi õpilaste arv jääb umbes 100 kanti. Seda on täpselt nii palju, et keegi ei taha kooli sulgeda ja täpselt nii vähe, et ei jätku piisavalt raha valikute pakkumiseks. Tulemusena lahjeneb antav haridus. Aja jooksul võib see kooli mainele halvasti mõjuda ja selle tulemusena väheneb õpilaste arv veelgi. Kaotab Türi, kaotab loodav riigigümnaasium ja kaotab Järvamaa.
Mulle teada olevalt ei ole Türi valla esindajad osalenud loodava riigigümnaasiumi aruteludes, vastupidiselt isegi minule. See on suur viga. Nimelt praegu pannakse paika riigigümnaasiumi sisu. Praegu on parim võimalus midagi Türi jaoks positiivset teha. Näiteks saaks ära hoida, et riigigümnaasium ei dubleeriks TÜGi sisult. Teiseks võiks proovida leppida kokku, et nö kõvad, st reaalained on rohkem Paides ja pehmed, humanitaar jne (mis on TÜGi tänane tugevus) Türil. Teatavasti jagunevad õpilased nende kahe suuna vahel ja juba see oleks Türi jaoks suur võit. Ideaalis saaks tulevikus edasi arendada koolide tugevamat koostööd, vältida omavahelist võistlemist ja selleläbi mõlema kannatusi.
Nagu aga öeldud, ei midagi!
Tunnustan TÜGi juhtkonda, õpilasi ja lapsevanemaid, kes seavad praegu uusi plaane ja mõtlevad tulevikule. Küll aga jäävad nende käed lühikeseks kogu selles suures protsessis, mis otsapidi Tartu ministeeriumisse välja jõuab. See siin on rohkem vallavalitsuse töö eest vedada, peaks olema vallavanema südame asi ja oleks pidanud olema seda juba ammu!
Lõpetuseks kolm soovitust vallavanemale:
- andke tugev, pidev ja avalik signaal, et gümnaasiumiharidus Türile jääb
- osalege riigigümnaasiumi loomise protsessis (kutseid on teile ju saadetud) ning rääkige kaasa sisus ja kahe kooli võimalikus koostöös
- vedage eest arutelu, mis TÜGist saab
Türi volikogu otsus vaidlustati - kolledži hoone müük kisub kahtlaselt segaseks
Täna potsatas kõigi Türi volikogu liikmete postkasti OÜ Jäätmeproffilt advokaadibüroo Lextali koostatud vaie, millega palutakse tunnistada kehtetuks Türi vallavolikogu ostsus nr 78. Nimelt uus koosseis sai oma esimesel tööistungil lauale ettepaneku tühistada Türi kolledži hoone müük. Tegemist oli eelläbirääkimistega pakkumisega, hoone alghind oli 100 000 ning pakkujaid oli täpselt üks- OÜ Jäätmeproff.
Vallavalitsus esitas volikogule ja komisjonidele info, et OÜ Jäätmeproff ei ole täitnud pakkumise tingimusi ning esitamata on nõutud äriplaan. Tagant järgi aga tuleb välja, et OÜ Jäätmeproff esindaja on äriplaani nii vallavanemale kui volikogu esimehele tutvustanud, üldiselt pakkumises oma plaani kirjeldanud, kuid pole esitanud konkreetset dokumenti, kuna tegemist ärisaladusega. Veel on üleval väide, et kokkuleppe järgi pidi OÜ Jäätmeproff tulema volikokku oma plaane tutvustama, kuid ideele tõmmati juba volikogu komisjonides kriips peale.
Muide, üks hea põhjendus müügi tühistamiseks kõlas komisjonides ja volikogus päris mitmete koalitsiooni liikmete suust, et kogu müügiprotsess oli natuke segane ja aega ning infot oli vähe. Pole aga vaja olla geenius mõistmaks, et müügi valmistas ette eelmine Türi vallavalitsus (kes juhtumisi on sama ka praegu) ning müügi otsustas eelmine volikogu koosseis (mida juhtisid samad erakonnad kes täna).
Pean tunnistama, et kahjuks usaldasin ka mina asjaajamises vallajuhte ning ei kontrollinud igat esitatud sõna, seega on minu ja mitme teise inimese käsi müügi tühistamisel all, tuginedes kajuks ühekülgselt esitatud infole. See ei vabanda muidugi vastutusest, kuid motiveerib teemaga tõsiselt tegelma.
Ma olen mõelnud ja proovinud aru saada, miks tühistati tühjalt seisva ja valla jaoks murekoormaks oleva hoone müük. Seni on sõelale jäänud kolm võimalikku varianti:
- Vallavalitsusel on keegi uus pakkuja, kellele tahetakse hoone tegelikult kätte mängida;
- Kolledži hoonesse loodetakse saada mõned töökohad mida riik plaanib Tallinnast välja viia, sellisel juhul on küll eesmärk õilis ja õige, kuid oma valla ettevõtja ahistamine häbiväärne ja sobimatu käitumine;
- Tegemist on väiklase omavahelise mõõduvtõmisega, kus poliitik näitab ettevõtjale "koha" kätte.
Kuna müügil oli pakkuja ja valla jaoks on tühjalt seisev hoone mure, siis ütleb loogika, et kui nii väga otsiti võimalust hoonet mitte müüa, siis on sellel kõigel halb maitse juures. Olen arvamusel, et ettevõtet, mis on seni panustanud Türi kogukonda, toetanud sporti ja noori, omab plaani, vahendeid ja soovi ettevõtlust arendada, tänu kellee rajatakse Laupasse hiinlaste puidudetaili tehas jne, ei ole õiglane ega tohi niimodi kohelda.
Antud küsimus tuleb kindlasti volikogu päevakorda ja loodan, et lisaks minule toetavad teised volikogu liikmed kogu müügiprotsessi ülevaatamist. Peaksime saame mõlemat osapoolt koos ühes ruumis küsitleda, et jõuda tõesele selgusele. Iseasi on see, et kui selgub, et vallavalitsuse poolt esitati tõesti kallutatult infot ja tuvastatakse mõned muud huvid, siis kuidas volikogu toimima peaks..
Juubelisoovid Türile järgnevaks 100 aastaks
Pean tunnistama, et soove, mida teiega jagada, on rohkem kui selles lehes pinda. Mõne neist, hingele lähedasema ja paar olulisemat panin aga kirja. Oma riigile, loodusele ja kultuurile mõtleme alati südameis, kuid selle kõrvale sobiks Türi vallale teistsuguse pilguga vaadata ja võib-olla soovida ühte suurt ühist eesmärki – meie endi ühist kokkulepet.
Alustuseks aga soovin järjepidevust, et Eesti meie südametes ei valguks laiali ja see mis kunagi on siinsete inimeste poolt loodud, elaks noorte südametes ja tegudes edasi. Armastust, et me oskaks oma riiki hoida ning kunagi ei tuleks isegi olukorda, mis on lähedal sõjale. Selle valguses loomulikult pikka iga Kaitseliidule, kui me saaks tulevikku piiluda siis ei suudaks me arvatavasti nähtud võimekuse kasvust täna veel unistadagi.
Ükskõik millises Türi valla koolis käies saaks noored ja täiskasvanud hariduse, mis poleks mitte ainult hea, vaid annaks tiivad mis kannavad igasse maailma paika. Hariduse, mis kompab ühiskonna muutuste piire ja on selle avardajaks, mitte eilseks päevaks.
Soovin, et Eesti rahva- ja koorilaul ei vaibuks ning tantsujalg ei puhkaks. See tähendab saja aasta jooksul uute Uku Uusbergide ja Vellamaade pealekasvu ning siin tasub paralleeli tõmmata Eesti tippsportlastega, kes pole pärit mitte linnast, vaid maalt. Tähtis, et oleksid tingimused ja võimalused, et igas väiksemaski rahvamajas põleks õhtuti tuli.
Et kukeseen, puravik, murakas ja mustikas oleksid lastele jätkuvalt rõõm ja vaba võimalus korjata. Siin kõrguvad metsad ja loodusromantilised rabad oleksid meie hinge ja tegude peeglid.
Need on ehteestlaslikud soovid, meile omased, kõrva paitavad ja panevad kaasa noogutama. Kuuleme neid juubelipäeva lähenedes järjest rohkem ja see meeldib meile. See on ilus.
Maakera on aga pall millel elu muudkui edasi veereb, tundub, et järjest suurema kiirusega. Võib küll hädaldada kui järgnevast startinud rongist maha jääme, kuid päriselus on ülemaailmsed majndus-tehnoloogilised muutused vahel sama julmad kui sõda – sa kas pingutad muutustega kaasa liikuda või sind pole ühel hetkel enam olemas.
Mul on soov on, et Türi leiaks oma koha Eestis. Mitte, et seda pole olemas. On küll, kuid võib-olla oleme jäänud puhkama loorberitele ja tänasesse sobib tuntud tsitaat: “Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi“.
Ainult Kevadpealinna ja Õunafestivali tiitlitel ei saa edasi purjetada, sest need ei loo meile eelist. Traditsioonid on väärtus aga nende kõrvale vajame omale uut nägu ja hingamist.
Türi vald ei ole enam ammu Türi linn ja selle lähiümbrus, kuid identiteet mida me hoiame ja nägu, mida väljapoole näitame, käib jätkuvalt ümber kitsa valla südamiku, selle asemel, et kõiki haarata, et valdade ühinemist ära kasutada ja sisult uut omavalitsust luua. Kui me soovime tulevikku kõnetada, siis tuleb seda teha nende keeles – teistsuguse hingamisega.
Jah, meil saab varsti olema õpilastel, sportlastel ja tervise pärast muretsejatel uus hoone, kuid uued majad kerkivad igale poole, õigemini on need juba enne meid seal olemas olgu Rakveres, Tallinnas või Raplas. Seega ei ole Türi järgmise 100 aasta edu tagav areng hoonetes, vaid sisus, inimeste omavahelises koostöös, tarkade töökohtade loomises.
Meie ühiseks suureks sooviks võikski olla, et Türi vallas jätkuks järgneva saja aasta jooksul tööd. Mitte lihtsalt tööd, vaid meie tegude sellist väärindamist, mille eest makstakse kõrget palka. Elatustase ja keskmine palk Eestis ainult kasvab, kuid siia Järvamaale, pudiseb sellest vaid natukene.
See tee on keeruline käia, kuid 11 000 elaniku ühiskondliku kokkuleppena üks vajalikumaid eesmärke mida endile seda. Õnnestumine eeldab meilt endilt ja vallavalitsuselt pingutust paljus – hariduses, ettevõtluses, transpordisüsteemis, vabadustes, kaasamises, perede turvalisuses, laste võimalustes, mõtestatud ühistegevuses Euroopa teiste riikidega, usalduses, riskijulguses ja koostöös.
Selle kõige täitumiseks peab aga soovima, et ärme jää pealtvaatajaks, isegi mitte siis kui elu meid mitu korda ebaõiglaselt on kohelnud, sest iga mure on mõnikord parimaks muutuste allikaks. Ärme unusta nõuda valitud juhtidelt julget, jõulist ja riskivalmis käitumist, et sisulistes küsimustes toimuks ka murranguid!
Eelkõige aga soovin teile Palju õnne Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks!
Ilmus veebruarikuu 2018 Türi Rahvalehes